Roskilde rahu

 See artikkel räägib 1658. aasta rahulepingust. Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal sõlmitud rahu kohta vaata artiklit Roskilde rahulepingud

Punaselt: Halland, mis oli Brömsebro rahuga (1645) 30 aastaks Rootsile antud, loovutati nüüd jäädavalt. Kollaselt: ka Skåne, Blekinge ja Bohuslän said Rootsi omanduseks. Lillalt: Trøndelagi ja Bornholmi provintsid, mis küll aastal 1658 Rootsile loovutati, kuid kus toimunud ülestõusu järel naasid provintsid aastal 1660 Taani-Norra valitsemise alla. Leping muutis jõudude tasakaalu Skandinaavias jäädavalt, tehes Rootsist võimsaima Skandinaavia riigi nii rahvaarvu kui pindala poolest

Roskilde rahu sõlmiti Teise Põhjasõja ajal vkj 26. veebruaril/ukj 8. märtsil 1658[1] Taani-Norra kuninga Frederik III ja Rootsi kuninga Karl X Gustavi vahel Taani linnas Roskildes. Leping lõpetas 1657–1658 toimunud Taani-Rootsi sõja. Pärast hävitavat kaotust oli Taani-Norra sunnitud riigi ülejäänud osade päästmiseks kolmandiku oma territooriumist loovutama. Loovutatud alade hulka kuulusid Blekinge, Bornholm, Bohuslän (Båhuslen), Skåne ja Trøndelag ning 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahu järel veel ka Halland.[1]

Pärast rahu jõustumist jätkasid Rootsi väed oma kampaaniat ülejäänud Taani-Norra aladel, kuid pidid Taani-Norra ja Hollandi liidu eest Taani saartelt ja Trøndelagist taanduma. Kopenhaageni rahuga anti 1660. aastal Bornholm tagasi Taanile ja Trøndelag tagasi Norrale, kuid teised Roskilde lepinguga loovutatud alad kuuluvad siiani Rootsile.

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Frost180 on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in