Saaga

 See artikkel räägib muistendist; saidi kohta vaata artiklit Saaga (andmekogu); saatesarja kohta vaata artiklit Saaga (saatesari)

Lõik Njálli saagast "Möðruvallabókis" (AM 132 folio 13r), u 1350

Saaga (sõna pärineb vanapõhja keelest) on muistend Skandinaavia germaanlaste ajaloost, varastest viikingiretkedest, nende käigus toimunud lahinguist, väljarändest Islandile ning tülidest Islandi perekondade vahel. Need on kirjutatud vanapõhja keeles, peamiselt Islandil.

Saagatekstid on eepilised proosajutud, millesse on sageli põimitud salme või terveid luuletusi alliteratiivses värsis. Nende teemaks on ,muistsete päevade kangelasteod, "lood väärikaist meestest", kes olid sageli viikingid, vahel paganad ja vahel kristlased. Lood on tavaliselt realistlikud, välja arvatud legendaarsed saagad, saagad pühakutest ja piiskoppidest ning tõlgitud või ümber jutustatud rüütliromaanid. Mõnikord on jutustus romantiseeritud ja fantastiline, kuid alati tegeleb see inimestega, keda saab mõista.

Mõned saagatekstid mainivad ka Eestit. Rida saagasid on tõlgitud eesti keelde, näiteks "Njalli saaga", "Grettir Asmundripoja saaga" ja "Ynglingite saaga".

Tuntuim kuningasaaga on Snorri Sturlusoni kirjutatud "Heimskringla".

Ajaloosündmustel põhinevad saagad on nii kirjanduslikku kui ajaloolist väärtust kandev rahvalooming, mida on võrreldud kaasaegse ajalooromaaniga[1].

  1. Jonuks, Tõnno. Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades. 2003. Mäetagused nr 23. Vaadatud 08.04.2011.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in