Samblikud

Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).^[1] Fotobiondina toimivad enamasti kas rohevetikad (80–85% perekonnast Trebouxia, kokku 25 eri perekonda) või tsüanobakterid (sageli Nostoci perekonnast, kokku 15 eri perekonda).^[2][3] Enamasti kuulub sambliku moodustanud seen Ascomycota või harvem Basidiomycota hõimkonna kottseente hulka.^[4] Harvem on mükobiont kandseen (Lichenomphalia ja Multiclavula perekond).^[5] Sealjuures erineb ühe konkreetse sambliku füsioloogia, morfoloogia ja biokeemia sageli isenditi selle sambliku osade, eraldikasvavate seente ja fotobiontide poolest.^[2] Monofüleetilises süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka, kuna samblikus domineerib üldjuhul mükobiont ning süsteemi on samblikud paigutatud mükobiondi liigi järgi.^[6]

Samblikud moodustavad puudel, kividel või maapinnal eri kuju ja värvusega talluseid, mida nimetatakse sambliku kehaks. Leidub valge, rohelise, kollase, punase, pruuni, halli ja musta värvusega lihheniseerunud seeni. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil.^[1]

Samblike olulisus avaldub väga mitmeti: fotosünteesides suurendavad samblikud hapniku hulka ja bioloogilist mitmekesisust, pakuvad elupaika ja on toiduks teistele organismidele. Lisaks on samblikud head indikaatorid keskkonna saastatuse määramisel. Tsüanobakter, kes võib olla fotobiondi rollis, suudab siduda ka õhulämmastikku. Samblikud arvatakse olevat ühed vanimad maismaaorganismid.^[viide?]