Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal[1]. Ta võttis eeskujuks Tudorite-aegse hilisgootikat ja renessanssi sünteesiva arhitektuuristiili. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag[1].
Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”[2]
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg.
Pärast krahv Bergi surma hakkas Valga ärimees Schein lossi lammutama. Sel puhul rõhutati, et Sangaste loss pole väärtuslik mitte niivõrd oma välimuse ja ehitusstiili, kuivõrd kvaliteetse ehitusmaterjali (telliskivide ja puidu) poolest.[3]
1939. aastal vaatasid Haridusministeeriumi ja Põllutööministeeriumi asjatundjad lossi üle ja jõudsid otsusele, et Sangaste lossi ruumid on liiga pimedad selleks, et sinna asutada kool, seda puudust ei saa kõrvaldada ka ümberehituse teel[4].
Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina[5]. 1966. aastast oli see Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Ministeeriumi (Tartu Plastmasstoodete Tehase) pioneerilaager[1].
1993. aastal andis Majandusministeerium lossi AS-ile Real Reisid rendile. 2000. aastal andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht.
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kanne Kultuurimälestiste riiklikus registris. Sangaste mõisa peahoone
- ↑ Sangaste lossi koduleht
- ↑ Sangaste loss lammutamisele. Uus Eesti, 28. juuni 1938, nr. 174, lk. 7.
- ↑ Sangaste loss ei sobi koolile. Rahvaleht, 9. veebruar 1939, nr. 34, lk. 3.
- ↑ Leo Gens. Julius Genss 19. sajandi baltisaksa uurijana. Tallinn 1988