Sarnastiivalised

See artikkel on nokalistest; kiililiste alamseltsi kohta vaata artiklit taolistiivalised.

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sarnastiivalised
Psylla alni
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Sarnastiivalised Homoptera

Sarnastiivalised (Homoptera) on selts putukaid, keda on praeguseks teada üle 50 000 liigi. Eestist on leitud umbes 700 liiki. Sarnastiivalised on taimemahlasid imevad putukad. Taimemahlade imemiseks on neil arenenud 4-lüliline nokk, mille kaudu juhitakse välja sageli kehast pikemad pisteharjased. Sooles esineb paljudel liikidel filter. Filter on soole osa, mille kaudu juhitakse vesi ja süsivesikud otse tagasoolde, nii et need ei läbi kesksoolt. Sarnastiivalistel on kaks paari kilejaid tiibu.

Sarnastiivalised jaotatakse viieks alamseltsiks.:

• tirdilised (Cicadinea),
  • Sugukond tsikaadlased (Cicadidae)
  • Sugukond vahtlased (Cercopidae)
  • Sugukond küürtirtlased (Membracidae)
  • Sugukond laterntirtlased (Fulgoridae)
• lehekirbulised (Psylloidea),
• karilised (Aleurodoidea),
• lehetäilised (Aphidodea),
• kilptäilised (Coccodea).

Sarnastiivaliste lähimateks sugulasteks on lutikalised, kellega neid sageli ühtseks nokaliste (Hemiptera ehk Rhynchota) seltsiks ühendatakse, sest nii suiste kui siseelundite ehituses on sarnastiivalistel ja lutikalistel palju ühist.

Sarnastiivaliste hulka kuuluvad väliselt väga mitmesugused loomad. Kehapikkus ulatub vähem kui millimeetrist 10 sentimeetrini.

Pea on sarnastiivalistel üsna liikuv, silmad on tavaliselt hästi arenenud, harva on nad lihtsustunud üksikute lihtsilmade kogumikuks. Vähestel liikidel on silmad täiesti kadunud. Esineda võib ka kaks kuni kolm täppsilma. Tundlad on eri vormidel erineva pikkuse ja kujuga.

Rindmikulülid on omavahel tugevasti kokku kasvanud, kõige paremini on arenenud keskrindmik, kus asuvad võimsad lennulihased. Tiivad on suurel osal liikidest hästi arenenud, ees- ja tagatiivad on sarnase soonestuse ja kujuga, eestiivad on ehk veidi suuremad. Mõnikord on eestiivad muutunud nahkjateks, kuid tavaliselt on nii ees- kui tagatiivad kilejad. Esineb ka täiesti tiivutuid vorme.

Jalad on putukatele tüüpilise ehitusega jooksujalad, tagajalad on ees- ja keskjalgadest veidi pikemad. Käpad on lühikesed, koosnedes vaid ühest kuni kolmest lülist. Küüniseid on tavaliselt kaks, vaid kilptäidel on käpal kõigest üks küünis. Paljud sarnastiivalised suudavad hüpata, kuid erinevalt teistest hüppavatest putukatest (kirbud, tirtsud, ritsikad) paiknevad hüppelihased mitte tagareies, vaid tagarindmikus. Seetõttu ei ole tagareied tavaliselt kuigi palju jämenenud ja tüüpilisi hüppejalgu enamasti ei esine.

Tagakeha koosneb 11 lülist, ta on selgesti rindmikust eristatav. Tavaliselt on selgesti näha vaid 10 tagakehasegmenti. Emaste suguava asub 8. ja 9. sterniidi vahel, esineb rohkem või vähem arenenud muneti. Isaste suguelundid asuvad üheksandas tagakehalülis ja on liigispetsiifilise ehitusega.