Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Seaduste Kogu väljaandmine oli nimetatud ühe eesmärgina juba Konstantin Pätsi teise valitsuse deklaratsioonis 1923. aastal. Eesti iseseisvusaja jooksul toimus Vene seaduste asendamine eestikeelsete Eesti seadustega, mis 1940. aastaks ei olnud veel lõppenud: Eestis kehtis veel paarkümmend Vene seadust, nende hulgas Heakorra ja julgeoleku seadus, Tööstusliku töö seadus, Ärimaksuseadus, Otsemaksude seadus, Kinnistusmaksu (krepostimaksu) seadus, Lõivuseadus, Vene Tööstusseadus, Veejõudude kasutamise seadus, Kaubanduseseadus, Trahteriseadus, Toitlusseadus, Vene Tsiviilseadus (osaliselt Narva taga ja Petserimaal), Vene talurahvaseadus (osaliselt Narva taga ja Petserimaal), Notariaalseadus, Vene kaubandusliku kohtupidamise seadus ja Tsiviilkohtupidamise seadustik. Edasi kehtis ka Balti Eraseadus ja kohalikud talurahvaseadused (Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa).
Seaduste Kogusse kuulus 15 köidet, mille väljaandmine plaaniti lõpetada 24. veebruariks 1943. Tegelikult jõuti 1940. aasta juuniks välja anda neli köidet – I, IV, VI ja XI. Järgmisena oleks tõenäoliselt välja antud IX köide (Liiklus, side ja ehitusala)[1].
- ↑ https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19400329.2.4 Seaduste Kogu IX köitesse kuuluvate liiklus-, side- ja ehitusalaste seaduste muutmise seadus (RT 1940, 26, 200)