Selim I

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Selim I (osmanitürgi keeles سليم اول Salim I; türgi keeles I. Selim; 10. oktoober 1470 – 22. september 1520), tuntud kui Selim I Julm (Sünge), oli Osmanite impeeriumi 9. sultan 1512–1520. Ta oli Bayezid II ja Gülbahar Hatuni poeg.

Selim sai 1481. aastal Osmanite riigi Trabzoni piirkonna asevalitsejaks ning valitses seal kuni 1510. aastani. Trabzoni piirkonna asevalitsejana vallutas ta Karsi, Erzurumi ja Artvini.

1512. aastal kukutas ta janitšaride toetusel oma isa Bayezid II võimult ning sai sultaniks.

Valitsejana jätkas ta oma vanaisa Mehmed II, Konstantinoopoli vallutaja ja Bütsantsi alistaja vallutuspoliitikat. Sultan Selim I valitsusajal vallutasid Osmanid 1514. aastal Lähis-Idas Pärsia Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani. Safaviidide Iraani šahh (1502–1524) Ismail I oli ühendanud Iraani ja naaberalade väikeriigid tugeva keskvõimu alla. Ismaili katse tungida Osmanite riiki lõppes 1514. aastal lüüasaamisega Çaldırani lahingus Eufrati jõel Osmanite sultani Selim I vastu.

1517. aastal vallutasid Osmanid Mamelukkide sultanaadi Süüria ning Egiptuse alad ja Levanti, Jeruusalemma, viimane sultan al-Muttawakil III vangistati ning Selim I Sünge viis kaliifitiitli Istanbuli. al-Muttawakil III pidi kaliifitiitlist loobuma ning andma türklastele üle tema valduses asuvad reliikviad: prohvet Muhammadi rüü ja mõõga. Pärast mõningast resideerimist Osmanite pealinnas lasi Selim kaliifi korruptsiooni tõttu vangi heita ning omastas tema tiitli. Selimi poeg Suleiman Tore lasi kaliifi küll vangist välja, ent sundis teda vandega kõigist kaliifi õigustest loobuma. Seejärel oli kaliifi tiitel Osmanite sultanite käes kuni 20. sajandi alguseni.

Oma vallutustega kahekordistas Selim I Osmanite impeeriumi territooriumi, ta saavutas kontrolli ida-läänevaheliste kaubateede üle ning hoidis kontrolli all ka muslimite pühasid linnu, Mekat ja Mediinat.