Back Serwo-Kroaties Afrikaans Idioma serbocroata AN اللغة الصربية الكرواتية Arabic صربى- كرواتى ARZ Idioma serbocroata AST Serb-xorvat dili Azerbaijani صیرب-کرووات دیلی AZB Серб-хорват теле Bashkir Сербскахарвацкая мова Byelorussian Сэрбскахарвацкая мова BE-X-OLD

Serbia-horvaadi keel

Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!
Serbohorvaadi keeleala (2005)
Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006)

Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel;[1] omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик)[2] on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).

Selle nimetusega on tähistatud eelkõige endises Jugoslaavias 1954–1990 kehtinud ametlikku kirjakeelt (serbohorvaadi keele kõrval oli tunnustatud ka sloveeni ja makedoonia keel), aga ka kõiki tänapäeva Serbia, Montenegro, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alal kõneldud murdeid ühtekokku.

Sel štokavština murderühmal põhineval kirjakeelel oli kolm hääldusviisi: ijekavski, ekavski ja ikavski, millest kaht esimest tarvitasid serblased ja viimast horvaadid.[3] Mitteametlikult kasutati õieti "ida" ja "lääne" kirjaviisi, mis seostuvad vastavalt Serbia ning Horvaatia-Bosnia kirjakeeltega.

Sageli peeti serbohorvaadi keele alla kuuluvaks ka ametikeeltena tunnustamata sloveenipärast kajkavštinat[4] ja iidsete kirjamälestistega[5] tšakavština murret. Bulgaariapärastel torlački[6] murdeil polnud mingisugust tunnustust.

Jugoslaavia lagunemise tulemusena iseseisvusid ka horvaadi, serbia ja bosnia keel kirjakeeltena. Serbohorvaadi keelte vahelised erinevused on seejärel üha suurenenud. 2007. a sai riigikeeleks isegi varem serbia keeleks peetud montenegro keel.[7]

Juba on serbohorvaadi keele nimetus ka dialektoloogias asendumas kesk-lõunaslaavi murderühma mõistega.

Hoidumaks rahvuslikest ja keeleteaduslikest väitlustest, on serbohorvaadi keele kõnelejad nimetanud oma keelt ise ka poliitiliselt korrektse nimetusega Naš jezik ('meie keel').

ISO märgib käsitletud keeli erinevate UDC (Universal Decimal Classification) numbritega:

Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal[8] käsitleb kõigi süüaluste emakeelena "bosnia-horvaadi-serbia" (ehk bosansko-hrvatsko-srpski) keelt ega järgi oma ametlikes kirjutistes ühegi osapoole õigekeelsusnorme.

  1. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega lSlFa on ilma tekstita.
  2. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega seelrc.org on ilma tekstita.
  3. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega mcbov on ilma tekstita.
  4. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega 9aMVV on ilma tekstita.
  5. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega o0HZj on ilma tekstita.
  6. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega DkkF6 on ilma tekstita.
  7. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega gdCtO on ilma tekstita.
  8. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega xYDaD on ilma tekstita.
From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy