Santa María de la Sede katedraal | |
---|---|
UNESCO maailmapärand | |
Asukoht | Hispaania |
Tüüp | kultuurimälestis |
Kriteeriumid | i, ii, iii, vi |
Viited | 383 |
Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika regioon |
Koordinaadid | 37° 23′ 9″ N, 5° 59′ 35″ W |
Nimekirja arvatud | 1987 (11. istung) |
* Regioon on UNESCO määratletud |
Santa María de la Sede katedraal ehk Sevilla katedraal on katoliku kiriku katedraal Hispaanias Sevillas.
Sevilla katedraal on Euroopa suurim gooti stiilis ehitatud kirik.[1]
Katedraali hakati ehitama 1401. aastal 12. sajandi lõpul ehitatud Almohaadide mošee kohale. Sellest ajast on katedraali kõrval kõrguv ja algul minaretina 1198. aastal valminud kellatorn La Giralda ning kombetalitusõu Patio de los Naranjos, kus on säilinud algupärased veeriituse purskkaevud. Katedraal valmis 1507. aastal.
Sevilla katedraal on põhiplaanilt ristkülikukujuline (pikkus umbes 116 meetrit ja laius 76 meetrit) ja viielööviline. Giralda kellatorni kõrgus on 104 meetrit. Kirikus on kokku 30 kabelit. Keskne kabel on Capilla Mayor, kus asub hiiglaslik peaaltar, mis kujutab katedraali kaitsepühakut Santa María de la Sedet istumas kullakose all. Altariseina kaunistab 44 kullatud reljeeftahvlit, mis valmisid aastail 1482–1564. Altariruumi ümbritsev võre on sepistatud aastail 1518–1532.
Kabelisse Capilla Real (Kuningakabel) on maetud kuningas Fernando III-s. Kogudusekirikuna on kasutusel 17. sajandist pärinev Iglesia del Sagrario kabel.
Katedraali lõunapoolses osas on 1890. aastaist pärinev kaunistatud sarkofaag, kus väidetavalt on Christoph Kolumbuse säilmed.[2] Sarkofaagi kandjad esindavad Kastiilia, Leóni, Aragóni ja Navarra kuningriike.
Katedraalis on samuti hoiul palju Murillo, Francisco de Goya ja teiste hispaania kunstnike maale.
Sevilla katedraal koos Reales Alcázarese kompleksi ja Archivo General de Indiase hoonega kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.[1]