Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid. Eri tüüpi sidekoed säilitavad elundite kuju: nad moodustavad maatriksi, mis toetab ja ühendab teised koed ja rakud elunditeks.[1] Sidekoe ekstratsellulaarne maatriks ehk rakuvaheaine (inglise keeles extracellular matrix, ECM) käitub metaboolse toena rakkudele, olles keskkonnaks toitainete ja jääkproduktide difusioonile ehk ainete ülekandumisele kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.[2] Difusiooni printsiibil liiguvad toitained verest rakuvaheainesse ja sealt edasi rakkudesse ning jääkproduktid liiguvad vastupidi: kõigepealt rakkudest rakuvaheainesse ja siis verre.
Sidekude on mesodermaalne kude, mis saab pärineb embrüonaalsest mesenhüümist.[2] Mesenhüüm on algeline sidekude, mis areneb põhiliselt keskmisest lootelehest ehk mesodermist.[1][2][3] Väike osa mesenhüümist võib pärineda neuroektodermist. Mesenhüüm täidab vaheruumid elundite vahel ja tungib igasse arenevasse elundisse.[1][2] Teisisõnu liiguvad embrüos asuvad mesodermist diferentseerunud rakud arenevate elundite ümber ja nende sisse. Mesenhüüm diferentseerub sidekoe alamliikideks ehk tüüpideks.[2][3]
Sidekude koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist. Erinevalt teistest koetüüpidest (epiteel-, lihas- ja närvikude), mis koosnevad peamiselt rakkudest, on ekstratsellulaarne maatriks sidekoe peamine koostis.[2] Ekstratsellulaarne maatriks koosneb erinevatest kiududest ehk fibrillidest (näiteks kollageen ja elastiin) ja amorfsest põhiainest.[1][2] Põhiaine koosneb peamiselt mittekollageensetest valkudest glükoosaminoglükaanidest ehk GAG-dest. Glükoosaminoglükaanid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis esinevad sulfateeritud vormidena, ja koos valkudega kannavad nimetust glükoproteiinid. Põhiaine sisaldab ka proteoglükaane ja mittesulfateerunud hüaluroonhapet.[1][2]
<ref>
-silt. Viide nimega Histology
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Basic histology
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Üldhistoloogia
on ilma tekstita.