Sidekude

Sidekude on koeliik, mis toetab, ühendab ja eraldab erinevaid koetüüpe ja elundeid. Eri tüüpi sidekoed säilitavad elundite kuju: nad moodustavad maatriksi, mis toetab ja ühendab teised koed ja rakud elunditeks.^[1] Sidekoe ekstratsellulaarne maatriks ehk rakuvaheaine (inglise keeles extracellular matrix, ECM) käitub metaboolse toena rakkudele, olles keskkonnaks toitainete ja jääkproduktide difusioonile ehk ainete ülekandumisele kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.^[2] Difusiooni printsiibil liiguvad toitained verest rakuvaheainesse ja sealt edasi rakkudesse ning jääkproduktid liiguvad vastupidi: kõigepealt rakkudest rakuvaheainesse ja siis verre.

Sidekude on mesodermaalne kude, mis saab pärineb embrüonaalsest mesenhüümist.^[2] Mesenhüüm on algeline sidekude, mis areneb põhiliselt keskmisest lootelehest ehk mesodermist.^[1][2][3] Väike osa mesenhüümist võib pärineda neuroektodermist. Mesenhüüm täidab vaheruumid elundite vahel ja tungib igasse arenevasse elundisse.^[1][2] Teisisõnu liiguvad embrüos asuvad mesodermist diferentseerunud rakud arenevate elundite ümber ja nende sisse. Mesenhüüm diferentseerub sidekoe alamliikideks ehk tüüpideks.^[2][3]

Sidekude koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist. Erinevalt teistest koetüüpidest (epiteel-, lihas- ja närvikude), mis koosnevad peamiselt rakkudest, on ekstratsellulaarne maatriks sidekoe peamine koostis.^[2] Ekstratsellulaarne maatriks koosneb erinevatest kiududest ehk fibrillidest (näiteks kollageen ja elastiin) ja amorfsest põhiainest.^[1][2] Põhiaine koosneb peamiselt mittekollageensetest valkudest glükoosaminoglükaanidest ehk GAG-dest. Glükoosaminoglükaanid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mis esinevad sulfateeritud vormidena, ja koos valkudega kannavad nimetust glükoproteiinid. Põhiaine sisaldab ka proteoglükaane ja mittesulfateerunud hüaluroonhapet.^[1][2]