Silvester II

Silvester II
Sünninimi	Gerbert Aurillacist (Gerbert d'Aurillac)
Valitsemisaja algus	2. aprill 999
Valitsemisaja lõpp	12. mai 1003
Eelkäija	Gregorius V
Järeltulija	Johannes XVII
Sünnikoht	Aurillac
Surmakuupäev	12. mai 1003
Surmakoht	Rooma

Silvester II (ka Sylvester II; Gerbert Aurillacist, Gerbert Reimsist, Gerbert d'Aurillac, Girbertus, Gerbertus) oli 139. paavst 999–1003, viljakas teadlane ja õpetaja. Ta toetas ja edendas araabia ja Kreeka-Rooma aritmeetika, matemaatika ja astronoomia uurimist, taastutvustas Euroopale abakust ja sfäärilist astrolaabi, mis oli unustatud Euroopas (kuid mitte Bütsantsis) Kreeka-Rooma ajastu lõpul. Teda peetakse esimeseks, kes tutvustas Euroopas kümnendsüsteemi, kasutades araabia numbreid. Ta oli esimene prantsuse päritolu paavst.

Gerbert sündis Aurillaci lähistel Belliaci külas (tänapäeva Saint-Simon, Cantali lähedal Prantsusmaal) millalgi ajavahemikul 938–950 madalat päritolu Agilberti (Agilberto) pojana.

Gerbert õppis Aurillacis Saint-Géraud' kloostris ja temast sai benediktlaste ordu munk. 967 saavutas Saint-Géraud' kloostrit külastanud Barcelona krahv Borrell II abtiga kokkuleppe ja Gerbert siirdus Santa María de Ripolli kloostrisse. Ta õppis Vici piiskopi Attoni (Hatto) ning Córdobas ja Sevillas araabia õpetlaste juures matemaatikat, astronoomiat, aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ning araabia keelt. 970 läks Gerbert koos Attoniga Rooma, kus ta kohtus paavst Johannes XIII-ga, kellele avaldasid muljet tema teadmised. Gerbert kohtus ka Saksa-Rooma keisri Otto I-ga.

Gerbert asus 972 Reimsis õppima ülemdiakon Gerannuse juures dialektikat. Reimsi peapiiskop Adalbéron määras ta katedraali kooli juhiks, kus ta õpetas muuhulgas ka meditsiini. Gerbert külastas koos Adalbéroni ja Borrel II-ga 980 või 981 Saksa-Rooma keisri Otto II õukonda, kus ta väitles Magdeburgi katedraali kooli juhi Otrikuga (Otric). Otto II-le avaldasid Gerberti teadmised muljet ja keiser määras ta 982 Bobbio kloostri abtiks, kuid ta pidi peatselt segastel asjaoludel sellelt kohalt lahkuma ("Catholic Encyclopedia" järgi oli klooster vaene, Salvador Miranda arvates mõjutas tema lahkumist teiste kadedus). Gerbert siirdus 983 Saksamaale, kus ta oli Otto III tuutor, kuid asus peatselt Prantsusmaale ja lõpetas 984 Reimsis oma õpingud.

Reimsi peapiiskopi Adalbéroni lähikonnas tegutsenud Gerbert toetas 987 Hugues Capet saamist Prantsusmaa kuningaks. Kui Adalbéron 23. jaanuaril 989 suri, lootis Gerbert saada tema järglaseks, kuid Hugues toetas uue peapiiskopina Arnouli. Karolingide dünastiast põlvnenud Arnoul kavandas 991 oma sugulase Lotringi hertsogi Charlesiga (Karl) Hugues' vastast vandenõud, mistõttu Prantsusmaa kuninga nõudel tagandati ta 17. juunil 991 Saint-Basle sinodil ametist ja uueks peapiiskopiks valiti Gerbert. Gerbert pidas 993 Reimsis provintsiaalsinodi, millel mõisteti hukka need, kes olid kahjustanud kiriku vara. Paavst Johannes XV ei toetanud Arnouli tagandamist ja 2. juunil 995 peetud Mouzon'i sinodil, kus viibis ka Gerbert, kinnitati Reimsi peapiiskopiks taas Arnoul.

Gerbert katsus enda ametisse määramist õigustada 1. juulil 995 toimunud sinodil, kus kinnitati uuesti Arnouli staatus peapiiskopina. Gerbert kirjutas enda õigustamiseks arvukalt kirju, millest on teada vähemalt 149.

Gerbert siirdus 996 Otto III õukonda ja osales Roomas tema kroonimisel Saksa-Rooma keisriks. Aprillis 998 määrati Gerbert Ravenna peapiiskopiks ja Gregorius V andis talle 28. aprillil 998 palliumi. Miranda järgi määras Gregorius V ta 998 kardinaliks. Ta osales sinodil, kus käsitleti Prantsusmaa kuninga Robert II kooselu afääri, kuna kirik ei tunnustanud kuninga kooselu.