Skisofreenia | |
---|---|
Skisofreeniku tikand riidetükil, millel on kujutatud ta sisemõtteid. Hoiul Glore'i psühhiaatriamuuseumis Ameerika Ühendriikides | |
Valdkond | psühhiaatria, psühholoogia |
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | FF.20 |
RHK-9 | 295 |
OMIM | 181500 |
DiseasesDB | 11890 |
MedlinePlus | 000928okkkk |
eMedicine | med/2072 emerg/520 |
MeSH | F03.700.750 |
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.[1] Tüüpilised sümptomid on luulud, ebaselged või segadusseajavad mõtted, nende häälte kuulmine, mida teised ei kuule, vähenenud sotsiaalne kaasatus ja emotsionaalne väljendus ja motivatsiooni puudus.[1][2] Inimestel, kel on skisofreenia, esineb sageli ka muid vaimse tervise probleeme, nagu ärevus, depressioon või sõltuvusainete kuritarvitamine.[3] Sümptomid avalduvad tavaliselt järk-järgult, algavad noorukieas ja kestavad pikemat aega.[2]
Skisofreeniale on omased taju-, mõtlemis-, tundeelu ja tahteelu häired. Halvenenud on ka mälu.[4]
Enesetapp on sagedasim skisofreeniahaigete surma põhjus. Skisofreenianiahaigel tekib varakult nõutus ja arusaamine, et igapäevased olukorrad omavad eranditult isikule suunatud erilist, sageli pahaendelist tähendust. Sageli esineb tagakiusamisluulu ja teisi paranoilisi luulumõtteid, mis osadel haigetest täienevad või asenduvad suurusluuluga haiguse hilisemas järgus. Luulumõtete esinemine ei ole tüüpiline kõigile haigetele, nagu ka nende intensiivsus võib haiguse erinevatel arenguetappidel olla vahelduv. Sagedased on mõttelevi elamused (mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada) ja tunne nagu mõtlemist juhitakse väliste jõudude poolt. Võib kujuneda seletusluul, et isiku mõtteid ja tegusid mõjustavad loomulikud või üleloomulikud jõud, sageli väga veidral viisil. Haiged võivad end pidada kõige toimuva keskpunktiks.[5]
{{cite web}}
: |archiveurl=
nõuab parameetrit |archive-date=
(juhend)
{{cite web}}
: |archiveurl=
nõuab parameetrit |archive-date=
(juhend)