Sotsialiseerumine

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2021) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Sotsialiseerumine on eluaegne protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab arusaama enda kohta. Sotsialiseerumine toimub erinevate rollide õppimise kaudu. Kui inimene soovib omada mingit staatust, peab ta õppima sellele vastavalt käituma. Rolliõppijal on rollidega kaasnevate normide ja reeglite kohta vaja informatsiooni. Esmase pildi annavad vanemad (perekond), kelle antud väärtused ja hoiakud on püsivamad. Veel annavad informatsiooni omataoliste grupp (sõbrad), kusjuures olulisimana teismeea sõbrad, kool (õpetajad) ja massimeedia. Rollide õppimiseks on vaja: asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid), võimalust harjutada, tagasisidet ja sotsiaalset toetust.

Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist, mäletamist, käitumist ja emotsioone. Peegelpildi-mina teooria järgi on "mina" inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas teised inimest näevad ja kuidas teised inimesed seda hindavad. Samuti inimese arvamus teiste hinnangute kohta. Seega kujundab inimene ise aktiivselt oma minapilti. Enesehinnang on minakäsitluse hinnanguline osa, mis on põhiline inimese psühholoogilist heaolu mõjutavaks teguriks. Inimese enesehinnangu kujundamisel on suurim tähtsus vanematel.

Soole omased käitumisjooned (soorollid) omandatakse sotsialiseerumise käigus suuresti rolliõpetajate kiitmise ja laitmise kaudu. Hariduse funktsioon on sotsialiseerimisprotsessi lõpuleviimine.