Stephanus II (paavstiks valitu)

See artikkel räägib paavstiks valitud preestrist; samanimelise paavsti kohta vaata artiklit Stephanus II.

Stephanus oli eakas preester, kes valiti aastal 752 paavstiks, kuid kes suri kolm päeva hiljem ilma ametisse pühitsemata ja keda ei tunnustata praegu ametlikult õigusliku paavstina.

Stephanus oli paavst Zachariase ajal Rooma San Crisogono kiriku preester (kardinalpreester). Teda on mainitud aastal 745.

Ta valiti paavstiks 22. või 23. märtsil 752 Lateraani palees, kuid sai paar päeva hiljem ajurabanduse ja suri kas 25. või 26. märtsil 752.

Tol ajal kehtinud kanoonilise õiguse järgi polnud Stephanus legitiimne paavst, kuid alates 16. sajandist kuni aastani 1960 peeti teda legitiimseks paavstiks, kuna kirikuloolased arvasid, et ka valimisest piisas, et saavutada legitiimsus. Sel perioodil peeti teda kõige lühemat aega valitsenud paavstiks, kuid alates 1961. aastast peetakse selleks Urbanus VII-t. Stephanus pole ametlikes paavstide loendites, kuid teda ei peeta vastupaavstiks.

Segadust on valmistanud ka Stephanuse-nimeliste paavstide numeratsioon, kuna ainsana on numeratsiooni kasutanud vaid Stephanus IX, kes pidas end üheksandaks Stephanuse-nimeliseks paavstiks. Varem numeratsiooni ei kasutatud. Seetõttu kasutati hilisemates loendites, kus paavstina tunnustati ka Stephanust, iga järgmise Stephanuse-nimelise paavsti kohta koha võrra suuremat järgarvu (nt. Stephanus III asemel Stephanus IV), kuid mitmetes hilisemates loendites on hilisematele Stephanustele lisatud sulgudes topelt ka nende varasem numeratsioon (nt. Stephanus III (IV)).