Stephanus IX

Stephanus IX
Sünninimi	Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist
Valitsemisaja algus	2. august või 3. august 1057
Valitsemisaja lõpp	29. märts 1058
Eelkäija	Victor II
Järeltulija	Nicolaus II
Sünnikuupäev	1000 ?
Sünnikoht	Lorraine ?
Surmakuupäev	29. märts 1058
Surmakoht	Firenze

Stephanus IX (mõnes paavstide loendis, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus X; Friedrich Lotringist või Frédéric Lotringist, Federicus, Friedericus, saksa ajalookirjutuses Friedrich von Lothringen, prantsuse ajalookirjutuses Frédéric de Lorraine; 1000 ? – 29. märts 1058) oli paavst aastatel 1057–1058. Ta oli 154. paavst.

Friedrich sündis 1000. aasta paiku hilisema Alam-Lotringi ja Ülem-Lotringi hertsogi Gotzelo I (Gothelon I) ja Itaalia kuninga Berengario II tütre Junca peres noorima lapsena. Saksa ajalookirjutuses peetakse teda sakslasest paavstiks, kuid prantsuse ajalookirjutuses prantslaseks.

Friedrich õppis Lièges, kus ta sai Saint-Lamberti kapiitli kanoonikuks, hiljem ülemdiakoniks ja oli tunnustatud reformimeelse vaimulikuna. Ta osales oktoobris 1049 Mainzis peetud sinodil, kus ta kohtus paavst Leo IX-ga, kes kutsus ta Rooma. Leo IX määras ta 1049 Santa Maria Domnica kardinaldiakoniks, 12. märtsil 1051 kantsleriks ja raamatukoguhoidjaks. Ta osales 1053 sõjakäigus viikingite vastu ja Leo IX saatis ta 1054 legaadina Konstantinoopoli patriarhi Michael I Kerouláriose (Michael Cerularius) juurde, kuid see missioon lõppes skismaga. Tagasiteel Rooma sattus ta Chieti (Teate) krahvi kätte.

Friedrichi isa Gotzelo I suri 19. aprillil 1044, mille tulemusena sai vend Gottfried III Ülem-Lotringi hertsogiks. Gottfriedi suhted Saksa-Rooma keisri Heinrich III-ga halvenesid järsult, kui ta abiellus 1054 Toscana markkrahvi lese Beatrixiga. Kui keiser Heinrich III läks 1055 Itaaliasse, tõmbus Friedrich avalikust elust tagasi ja asus Monte Cassino kloostrisse benediktiini mungaks. Ta siirdus hiljem Tremiti saarestikus asunud kloostrisse.

Friedrich sai 23. mail 1056 Monte Cassino abtiks, jäädes sellesse ametisse surmani. Victor II määras ta 14. juunil 1056 San Crisogono kardinalpreestriks. Olles 1057 raskesti haige, palus ta munkadel valida omale järglane. Mungad valisid uueks abtiks munk Dauferio (hilisem paavst Victor III), kuid paavst tervenes ja saatis munga oma legaadina Konstantinoopolisse.

Friedrich osales 23. juulil 1057 Arezzos Victor II eesistumisel toimunud sinodil, kuid siirdus 27. juulil tagasi Rooma, kus pidas Rooma Peetri kirikus missa.

Tema nimi leidub 12. märtsil 1051, 22. juunil 1051, 22. juulil 1051, 16. oktoobril 1051, 31. oktoobril 1051, 11. detsembril 1051, 3. veebruaril 1052, 9. märtsil 1052, 18. märtsil 1052, 2. mail 1052, 7. mail 1052, 20. mail 1052, 21. mail 1052, 1. juulil 1052, 27. juulil 1052, 7. oktoobril 1052, 6. novembril 1052, 2. jaanuaril 1053, 6. jaanuaril 1053, 13. märtsil 1053, 21. märtsil 1053, 24. märtsil 1053, 1. aprillil 1053, 13. aprillil 1053, 29. mail 1053, 16. juunil 1053, 12. juulil 1053, 2. septembril 1053, 9. novembril 1053, 21. detsembril 1053, 29. oktoobril 1055 ja 7. juulil 1057 avaldatud bullades.