Stoitsism

Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond. Selle pooldajaid nimetatakse stoikuteks.

Koolkonna rajas Zenon Kitionist. Tuntumate stoikute seas on veel Seneca, Epiktetos ja Marcus Aurelius.

Stoikud arendasid edasi loogikat. Nende loodusfilosoofia toetus Herakleitosele (ürgtuli ja maailmatulekahju) ja eetika küünikute õpetusele. Õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus (logos).

Stoikud jaotasid filosoofia loogikaks, eetikaks ja füüsikaks.

Pärast kristluse saamist Rooma riigi riigiusundiks 4. sajandis kaotas stoitsism tähtsuse. Renessansiajal sai stoitsism populaarseks neostoitsismina ning tänapäeval on tekkinud modernne stoitsism.