Strontsium

Üldised omadused

Pilt
Nimi, sümbol, järjekorranumber	strontsium, Sr, 38
Kategooria	leelismuldmetall
Grupp, periood, plokk	2, 5, s
Aatommass	87,62 g/mol
Elektronkonfiguratsioon	2, 8,18, 8, 2
CAS-i registrinumber	7440-24-6
Füüsikalised omadused
Faas	tahke
Tihedus	2,64 g • cm−3
Sulamistemperatuur	1050 K, 777 °C, 1431 °F
Keemistemperatuur	1655 K, 1382 °C, 2520 °C
Molaarne soojusmahtuvus	26,4 J • mol−1• K −1
Aatomi omadused
Oksüdatsiooniastmed	2, 1[1] (tugevalt aluseline oksiid)
Elektronegatiivsus	0,95 (Paulingi skaala)
Ionisatsioonienergiad	I 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1
Aatomiraadius	215 pm
Kovalentraadius	195 ± 10 pm
Van der Waalsi raadius	249 pm
Füüsikalised omadused
Kristallstruktuur	tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne [2]

Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38. Kuulub perioodilisussüsteemi teise peaalarühma. Elektronkonfiguratsioonilt s²p⁶, on elemendi oksüdatsiooniaste ühendites alati II. Loovutab kergesti oma valentselektronid, muutudes kaht positiivset laengut kandvaks iooniks.^[3]

Strontsium on omadustelt pehme, kerge ja hõbevalge või kollaka värvusega väga reaktsioonivõimeline leelismuldmetall. Õhuga kokku puutudes kattub metallipind kollaka hapnikuühendite kihiga (õhu koostisosade ning metalli vahel toimuva reaktsiooni tulemusena), kuid on kaitstud edasise oksüdeerimise eest.^[4]

Looduslikult leidub teda strontsiumimineraalides, millest tähtsamad on strontsianiit (SrCO₃) ja tsölestiin (SrSO₄). Kui looduslik strontsium on püsiv, siis seevastu tema sünteetiline isotoop ⁹⁰Sr on radioaktiivne, poolestusajaga 28,90 aastat.

Nii strontsium kui ka strontsianiit on nimetuse saanud Strontiani küla järgi. Küla, kus seda metalli avastati, asub Šotimaal Loch Sunarti kaldal.^[5]