Sumbawa

Sumbawa
Saarestik	Väikesed Sunda saared
Koordinaadid	8° 44′ S, 118° 0′ E
Pindala	15 448 km²
Pikkus	280 km
Laius	90 km
Kõrgeim koht	Tambora (2850 m)
Elanikke	1 330 000 (2010) 86,1 in/km²

Sumbawa on üks Väikestest Sunda saartest.

Sumbawast lõunasse jääb India ookean, põhja Vaikne ookean. Saarest loodesse jääb Bali meri ja kirdesse Florese meri. Suurtest saartest jääb temast läände Lombok, millest teda eraldab Alase väin, itta Flores, millest teda eraldab Sape väin, ja kagusse Sumba, millest teda eraldab Sumba väin. Pisisaartest jääb Sumbawa looderannikule Moyo, kirderannikule Sangeang ja idarannikule Komodo, kaugemale põhja poole Satengari ja Sabalana saared. ^[1]

Loodest lõikub saaresse Sale laht, mis eraldab Sanggari poolsaare, kus asub saare kõrgeim mägi, 2850 m kõrgune Tambora tegevvulkaan. Ka ülejäänud saar on mägine, aga mitte nii kõrge. Saare edelaotsas asub 1167 m kõrgune mägi.^[1]

Sumbawa pindala 15 448 km². Ta hõlmab põhiosa Indoneesia Lääne-Nusa-Tenggara provintsist, aga provintsi keskuseks on selle suurim linn Mataram, mis asub Lombokil.^[1] Provintsi elanikest elab Sumbawal 29,58% ehk 1,33 miljonit 4,5 miljonist.

Sumbawa on tihedalt asustatud. Saare lääneotsast idaotsa kulgeb maantee, mis asub läänepoolses otsas saare põhjarannikul, aga Sale lahe sopist ida poole sisemaal. See maantee läbib kõik Sumbawa tähtsaimad linnad, lääne poolt ida poole lugedes Taliwangi, Sumbawa Besari, Plampangi, Dompu, Bima, Raba ja Sape. Suurim linn on Bima, kus elab ligi 100 000 inimest. Lõunarannikul olevaid linnu see maantee ei läbi ja nendest on suurim Lunyuk.^[1]

Sumbawal on tihe parvlaevaühendus Lombokiga Taliwangist Labuhan Lombokisse Ida-Lombokis. Parvlaevaühendus Sapest Lääne-Floresel olevasse Labuhanbajosse on samuti olemas, aga mitte sage. Bimast saab parvlaevaga sõita otse Balile ja koguni Jaavale, ehkki siin esineb sageli teenusekatkestusi.

Ajalooliselt on saare lääneosa olnud mõjutatud India kultuurist. Saar on ajalooliselt jagunenud kaheks: lääneosas räägitakse keelt, mis indoneesia keeles on Bahasa Sumbawa ja mis sarnaneb sasaki keelega Lombokist, idas Bahasa Bima keelt. Saare suurimad linnad Sumbawa Besar ja Bima on nende kahe kultuurigrupi keskused.

Sumbawale ulatus Majapahiti impeerium. Lääne-Sumbawal oli 4 Majapahiti vürstkonda. Pärast selle riigi kokkuvarisemist 16. sajandi algul mõnda aega riiklus Sumbawale ei ulatunud. Ajuti ulatus Lääne-Sumbawale Balil asunud Gelgeli riik. Seejärel tekkis Ida-Sumbawal Bima sultanaat, mis oli kõige idapoolsem koht, kuhu islam jõudis. Sellel perioodil, hiliskesk- ja varauusajal oli Sumbawa viljakas põllumajandusmaa ning tuntud mee, hobuste ja sandalipuidu saamiskohana.

Esimesed hollandlased saabusid Sumbawale 1605, aga sisuliselt võttis Holland saare enda kontrolli alla alles 20. sajandi algul.

1815 toimus kohutav loodusõnnetus: Tambora vulkaani purse. See oli viimase tuhande aasta kõige vägevam vulkaanipurse kogu maailmas, väljutatud magmakoguse poolest neli korda suurem kui 1883 toimunud Krakatau purse. Tambora purske tõttu hukkus 72 tuhat inimest ja hävitas läheduses olnud kultuuri, mida hiljem on nimetama hakatud Tambora kuningriigiks. Atmosfääri ülakihtidesse paiskus 100 km³ vulkaanilist tuhka, mis vähendas õhu läbipaistvust kogu maailmas. Selletõttu muutus õhutemperatuur kogu maailmas jahedamaks, eriti Lääne-Euroopas, kus 1816. aasta on tuntud aastana ilma suveta. Nii Lääne-Euroopas kui ka Uus-Inglismaal (kuid mitte Venemaal ega Eestis) põhjustas see näljahäda.

Tänapäeval elatab enamik saareelanikest end põllumajandusega. Kui aga viljasaak põua tõttu ikaldub, on saar silmitsi näljaga. Turism ei ole saarel arenenud. Tööpuudus on suur ja pool miljonit inimest on Lääne-Nusa-Tenggarast lahkunud laia maailma tööd otsima, peamiselt Lähis-Itta.

Sumbawa lääneosas on Newmont Mining Corporationi kulla- ja vasekaevandused. Need on ühed kõige rikkamad maailmas^[viide?], kuid Newmont on viimasel ajal^[viide?] segatud skandaali, kus teda süüdistatakse indoneeslaste mürgitamises elavhõbeda ja arseeniga.^[viide?]