Supelrand

Narva-Jõesuu supelrand
Lodjakoja supelrand Emajõe ääres, Tartus. 2014. aasta juuli.

Supelrand ehk plaaž on järve, mere, lahe või muu veekogu osa (rand), mis sobib inimestele suplemiseks.

Legaaldefinitsiooni järgi määratletakse supelranda kui üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres[1], mis on üldsusele arusaadavalt tähistatud ning mida kasutatakse suplemiseks[2].

Vabariigi Valitsuse määrusega "Nõuded suplusveele ja supelrannale"[2] kaotas kehtivuse valitsuse varasem määrus "Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele"[3], kus esitati supelrannale rohkesti nõudeid, mistõttu paljud supelrannad klassifitseeriti kui supluskohad[4][5]. "Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele" nõudis mitmeid kvaliteedinäitajaid suplusveele, nagu vee läbipaistvus mitte alla 1 meetri määratuna Secchi ketta meetodil.

  1. "Looduskaitseseadus". Elektrooniline Riigiteataja. Tallinn. 01.08.2008.
  2. 2,0 2,1 "Nõuded suplusveele ja supelrannale". Elektrooniline Riigiteataja. Tallinn. 14.04.2008.
  3. "Tervisekaitsenõuded supelrannale ja suplusveele". Elektrooniline Riigiteataja. Tallinn. 02.08.2000.
  4. Aune Annus. "Suplusvesi, supelrannad ja supluskohad 2007" (PDF). Tervisekaitseinspektsioon. Vaadatud 11.08.2008.[alaline kõdulink]
  5. "Supelrandade ja supluskohtade vee kvaliteet 2005. aastal" (PDF). Tervisekaitseinspektsioon. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 11.08.2008.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in