Back Great Guild, Tallinn English Gran Gremio Spanish Grande Guilde (Tallinn) French Talino didžioji gildija Lithuanian Grande Guilda Portuguese Большая гильдия (Таллин) Russian Велика гільдія (Таллінн) Ukrainian 大基爾特之屋 Chinese
|
See artikkel on Tallinna gildist; Tartus tegutsenu kohta vaata artiklit Tartu Suurgild; Pärnus tegutsenu kohta vaata artiklit Pärnu Suurgild; Riias tegutsenud kohta Riia Suurgild |
Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.[1]
Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus "suurgild" (saksa keeles Große Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus.[2]. 1399. aastal eraldus Suurest Gildist Tallinna Mustpeade vennaskond[3].
Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed.
19. sajandil oli Tallinna Suurgildis 4 oldermanni, 12 vanemat ja ülejäänud olid nn nooremad gildivennad. Gildi juhtis üks gildi valitud ja rae kinnitatud oldermann ja tema asetäitja. Suurgild oli kuni raekorra lõpuni mitte üksnes seltskondlik ja vaesunud gildiliikmeid ja nende leski toetav vennaskond.
Suurgild tegutses Suurgildi hoones.
Tallinna rae liikmed - raehärrad ja bürgermeistrid oli 14. sajandist kuni rae tegevuse lõppemiseni 1877 pärit Suurgildist.[2][1] Suurgild osales ka kui Tallinna valitsusasutus peaaegu kõigi linnaelu valdkondade korraldamisel ja juhtimisel osales linna rae kõrval ka Suurgild. Suurgildi kontrollis koos raega, linnakassa, jumalalaeka, seekide konvendi sissetulekuid ja väljaminekuid. Tallinnas oli Suurgildi ülal pidada Tallinna Uus Seek, gildivennad hoolitsesid vaeste toidulaua eest ja tegelesid personaliga. Suurgildi juures tegutses 1363. aastal moodustatud nn Lauagild, mille tähtsamaks ülesandeks oli vaeste abistamine, põhikirja kohaselt: "... jagada almuseid majavaestele, kes kannatavad puudust ja häda, kuid kes häbenevad kerjata uste taga ja tänavail." Kõigil pühadel ja pühapäevadel jagas Lauagild Tallinna Pühavaimu kiriku ette ülesseatud laualt abivajajatele toiduaineid, millest tuligi gildi nimi.
Suurgildi liikmed valiti mitmesugustesse rae laiendatud või ühistesse komisjonidesse ja kolleegiumitesse: koolikolleegium, linnamõisate-, pearaha-, riigi joogimaksu-, majutus- korteri-, aktsiisi-, rõugete kaitsepookimise, küttepuude- puiesteede ja mitmed muud komisjonid. Suurgild osales kirikukonventides, jälgis mitmesuguseid ehitustöid, tuletõrjevahendite korrasolekut linnakvartaleis ja palju muud.
Tallinnas on säilinud Suurgildi oldermannide päevaraamatuid ning Suurgildi lauagildi arveraamatud[4] ja jooduraamatud, kus leidub teateid ka linna sisepoliitikast ja linnaelu korraldamisest[5]. Suurgildis peeti neli korda aastas suured joodud – jõulujoodud[6], vastlajoodud, maijoodud, papagoi laskmise joodud –, mis kestsid paar nädalat.[7][8][9]
Suurgildi hoone keldris oli omapärane raudvarbadega tugev puidust puur (Neitsi), kuhu paigutati suurgildi peol märatsema hakanud inimesi.
Suurgildi tegevus lõppes 1920, mil Eestis gildid kaotati.
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 528.
- ↑ 2,0 2,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaTallinna entsüklopeediaon ilma tekstita. - ↑ Jüri Kivimäe, MUSTPEAD TALLINNAS, Kodumaa : nädalaleht, nr. 37, 18 september 1991, lk 7
- ↑ Torsten Derrik, Das Bruderbuch der Revaler Tafelgilde (1364-1549) , Edition Wissenschaft Reihe Geschichte Band 59, Tectum Verlag Marburg 2000
- ↑ Tiina Kala, Sõda, katk ja kallis aeg. 16. sajandi pöördelised sündmused Tallinna Suurgildi asjaajamisraamatutes, Tuna 1 / 2023, lk 11–26
- ↑ Kaia Otti, Jõulujoodud Liivimaal, Õhtuleht, 16. detsember 2005
- ↑ Eestlastele andsid alkoholi joomises halba eeskuju sakslased, err.ee, 09.12.2012
- ↑ Inna Põltsam-Jürjo, Kellele kuulub öö? Elust pimedal ajal 13.–16. sajandi Liivimaal, Tuna 4/2014
- ↑ Anu Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, 2012