Suurgild

See artikkel on Tallinna gildist; Tartus tegutsenu kohta vaata artiklit Tartu Suurgild; Pärnus tegutsenu kohta vaata artiklit Pärnu Suurgild; Riias tegutsenud kohta Riia Suurgild

Suurgild (ka Tallinna Suurgild, Kaupmeeste gild) oli Tallinna kõige mõjuvõimsam gild.^[1]

Suurgild tekkis 14. sajandi keskpaigas, kui osa Kanuti gildi liikmeid moodustas eraldi gildi. Nimetus "suurgild" (saksa keeles Große Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus.^[2]

Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed.

19. sajandil oli Tallinna Suurgildis 4 oldermanni, 12 vanemat ja ülejäänud olid nn nooremad gildivennad. Gildi juhtis üks gildi valitud ja rae kinnitatud oldermann ja tema asetäitja. Suurgild oli kuni raekorra lõpuni mitte üksnes seltskondlik ja vaesunud gildiliikmeid ja nende leski toetav vennaskond.

Suurgild tegutses Suurgildi hoones.

Tallinna rae liikmed oli 14. sajandist kuni rae tegevuse lõppemiseni 1877 pärit Suurgildist.^[2][1] Suurgild osales ka kui Tallinna valitsusasutus peaaegu kõigi linnaelu valdkondade korraldamisel ja juhtimisel osales linna rae kõrval ka Suurgild. Suurgildi kontrollis koos raega, linnakassa, jumalalaeka, seekide konvendi sissetulekuid ja väljaminekuid. Tallinnas oli Suurgildi ülal pidada Uus seek, gildivennad hoolitsesid vaeste toidulaua eest ja tegelesid personaliga.

Suurgildi liikmed valiti mitmesugustesse rae laiendatud või ühistesse komisjonidesse ja kolleegiumitesse: koolikolleegium, linnamõisate-, pearaha-, riigi joogimaksu-, majutus- korteri-, aktsiisi-, rõugete kaitsepookimise, küttepuude- puiesteede ja mitmed muud komisjonid. Suurgild osales kirikukonventides, jälgis mitmesuguseid ehitustöid, tuletõrjevahendite korrasolekut linnakvartaleis ja palju muud.

Suurgildi hoone keldris oli omapärane raudvarbadega tugev puidust puur (Neitsi), kuhu toodi suurgildi peol märatsema hakanud inimesi.

Suurgildi tegevus lõppes 1920, mil Eestis gildid kaotati.