Svalbard

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Teravmäed. Lisateavet artikli arutelust

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Svalbard
Pindala: 61 020 km²[1]
Elanikke: 2310 (2018)
Rahvastikutihedus: 0,04 in/km²
Keskus: Longyearbyen

Svalbard (enne 1925. aastat tuntud kui Spitsbergen või Spitzbergen; eesti keeles ka Teravmäed) on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Asub Mandri-Euroopast põhja pool, enam-vähem poolel teel Mandri-Norrast põhjapoolusele. Jääb vahemikku 74° kuni 81° põhjalaiust ja 10° kuni 35° idapikkust. Suurim saar on Lääne-Teravmäed, millele järgnevad Kirdemaa ja Edgeøya. Svalbard hõlmab Teravmägede saarestiku ja Karusaare.

Kuigi Svalbard on 1925. aastast kuulunud Norrale, on ta geograafilise liigituse järgi eraldi ala. Haldusjaotuse järgi samuti ei ole saarestik ühegi Norra maakonna osa, vaid inkorporeerimata ala, mida haldab Norra valitsuse nimetatud kuberner. Saarestikus kehtivad eraldi seadused, mille määrab Svalbardi leping. Svalbard, erineb ülejäänud Norrast selle poolest, et asub väljaspool Schengeni viisaruumi, Põhjamaade passiliitu ja Euroopa majanduspiirkonda.

Alates 2002. aastast on Svalbardi suurimas asulas Longyearbyenis valitud kohalikku omavalitsust, mis mõneti sarnaneb mandriosa omavalitsustega. Saarestikus on veel Barentsburgi vene kaevandusasula, Ny-Ålesundi uurimisjaama ja Sveagruva kaevanduse eelpost. Ny-Ålesund on maailma põhjapoolseim asula, kus on alaline tsiviilelanikkond. On ka sellest põhjapoolsemaid asulaid, kuid neid asustavad üksnes roteeruvad teadlasterühmad.

Svalbardi asulate vahel ei ole teid, transpordiks kasutatakse mootorsaane, lennukeid ja paate. Svalbardi lennujaam on peamine saabumiskoht väljastpoolt tulijaile.

Saarestikus on arktiline kliima, hoolimata sellest, et õhutemperatuur on seal märksa kõrgem kui mujal samal laiuskraadil. Taimestik kasutab polaaröö ajal saamata jäänud valguse kompenseerimiseks pikka polaarpäeva. Svalbard on paljude merelindude peatuskoht. Seal elutsevad ka jääkaru, põhjapõder, polaarrebane ja mõned mereimetajad. Seitse rahvusparki ja kakskümmend kolm looduskaitseala hõlmavad kaks kolmandikku saarestikust, kaitstes suuresti puutumata, kuid samas habrast looduskeskkonda. Ligikaudu 60% saarestikust on kaetud liustikega. Saartel on palju mägesid ja fjorde.

Svalbard ja Jan Mayen omavad ühist ISO 3166-1 alfa-2 riigikoodi SJ. Mõlemat piirkonda haldab Norra, ehkki neid eraldab enam kui 950 kilomeetrit ja nende haldusstruktuur on väga erinev.