See artikkel räägib elektritakistusest; hüdraulilise takistuse kohta vaata artiklit Hüdrauliline takistus; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Takistus (täpsustus) |
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Alalisvooluahelas, milles puudub elektromotoorjõu allikas, võrdub takistus R elektriahelale rakendatud pinge U ja seda ahelat läbiva voolu I jagatisega:
Alalisvoolu korral on juhi takistus arvutatav valemiga:
kus l on juhi pikkus meetrites, A ‒ juhi ristlõike pindala ruutmeetrites ja ρ ‒ materjali eritakistus oom-meetrites (Ω•m).
Kui eritakistus on antud ühikuga Ω • mm2/m (nagu harilikult metallide korral), tuleb ka arvutusvalemisse panna ristlõige ruutmillimeetrites.
Alalisvoolutakistust nimetatakse ka aktiivtakistuseks (mis on näivtakistuse komponent).
Vahelduvvooluahelas koosneb takistus ‒ näivtakistus ehk impedants Z ‒ aktiivtakistusest R ja reaktiivtakistusest X. Induktiivsete ahelaelementide reaktiivtakistust nimetatakse induktiivtakistuseks XL ja mahtuvuslike elementide reaktiivtakistust mahtuvustakistuseks XC.
Aktiiv-, reaktiiv- ja näivtakistuse mõõtühik on oom, tähis Ω (kreeka täht oomega).
Elektriahela elementi, mille põhiline tunnussuurus on takistus, nimetatakse takistiks.
Elektritakistuse osas eristatakse alalisvoolutakistust ja vahelduvvoolutakistust ehk impedantsi, mis on esitatav kompleksarvu Ż kujul, mistõttu seda nimetatakse ka komplekstakistuseks. Kasutatakse ka keeleliselt ebamäärasemat mõistet näivtakistus.
Elektritakistuse pöördsuurus on elektrijuhtivus. Vahelduvvoolu jaoks on juhtivuse puhul samuti tegemist komplekssuurusega, mistõttu kasutatakse mõistet kompleksjuhtivus.
Elektrilise takistuse puhul kehtib lineaarse kaksklemmi pinge, voolu ja takistuse vahel Ohmi seadus.
Elektriliste suuruste vahel on lineaarsuse tingimus paljudel juhtudel täidetud ideaalilähedaselt. Sama ei saa öelda teiste füüsikaliste protsesside kohta (näiteks pneumaatiliste või veel vähem hüdrauliliste protsesside kohta).
Vaheldusvoolu korral eeldatakse siinuselist pinge ja/või voolu kuju ja objekti lineaarsust kõikide tema parameetrite osas.
Mittesiinuseliste suuruste korral on arvutused elektrilise takistuse kasutamisega teostatavad iga harmoonilise jaoks eraldi.