Taktsagedus on protsessori töökiirust iseloomustav suurus, täpsemalt taktgeneraatori tekitatud impulsside arv sekundis. Taktsagedust mõõdetakse hertsides.
Taktgeneraator tekitab kindla perioodiga stabiilse nelinurklaine ja on tavaliselt teostatud kristallostsillaatori abil. Ühe perioodi vältel võib näiteks arvuti protsessor täita ühe käsu või mitu käsku paralleelselt. Samas võib DDR-tüüpi mälu (double data rate memory) ühe perioodi jooksul kaks korda andmeid edastada – nii laine tõusval kui ka langeval serval.
Kuna protsessori jõudlust ei määra ainult taktsagedus, vaid ka protsessori poolt ühe tsükli jooksul täidetavate käskude arv, siis on taktsagedus kasulik ainult samatüübiliste protsessorite võrdlemiseks. Lihtsustatud näide: kui üks protsessor on teisest kaks korda suurema taktsagedusega, kuid esimene protsessor suudab liitmistehte teostada kahe ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protsessorid praktiliselt võrdse jõudlusega.[1]
Üks taktitsükkel on tänapäevastes protsessorites tavaliselt lühem kui 1 nanosekund ja taktsagedus vastavalt enam kui 1 gigaherts.
<ref>
-silt. Viide nimega Lihtne näide
on ilma tekstita.