Tallinna Uus Seek

Tallinna Uus Seek oli 16. sajandil rajatud hoolekandeasutis (seek) Tallinna vanalinnas

Tallinna Uue seegi haiglahoone rajati 16. sajandi alguses Niguliste kiriku omaaegse pastoraadi alt vabanenud territooriumile. Hoone ehitati 1531. aastal, põhilised ehitustööd tehti aastatel 1526–1531 ning seda kasutati Tallinna Uue seegi hoonena^[1].

17. sajandi lõpul täiendati Uue Johannese (Jaani) seegi hooneansamblit haiglast põhja poole jääva kahekorruselise hoonega, nn ketrusmajaga, mille teisel korrusel ja haiglahoone pööningul avati ketrustöökoda. Ketrusmajas said peavarju ja tööd töövõimelised naised seegist, üksikuks jäänud naised ja ka kergete elukommetega ehk „mittekorralikud” naised. Uus seek oli Tallinnas Suurgildi ülal pidada; gildivennad hoolitsesid vaeste toidulaua eest ja tegelesid personaliga.

Praeguseks on seegi haiglahoone, Tallinna vanalinnas Rüütli tänaval osaliselt ümber ehitatud ja üldilmelt muutunud algne seegi ja haiglamaja hoonekompleks koosneb kõrge kaheosalise kelpkatusega ühekorruselisest peahoonest Rüütli tänava ääres ja sellega põhjaotsal liituvast pisut madalamast ning omaette kelpkatusega kahekorruselisest kõrvalehitisest.

1716. aastal sundis Eestimaa kuberner krahv Aleksandr Menšikov rootslaste Rootsi-Mihkli koguduse lahkuma oma senisest endisest Suur-Kloostri tänaval asunud Tallinna Püha Mihkli kloostrikirikust, kus kogudus oli tegutsenud alates 1. juunist 1631. Alles 1726. aastal leidis rootsikeelne kogudus tegevuse jätkamiseks ruumid Rüütli tänava endistes Tallinna Uue seegi ruumides, mis pühitseti 1733. aastal.