Tallinna raekoda

Tallinna raekoda
Üldandmed
Asukoht Tallinn
Stiil gooti
Koordinaadid 59° 26′ 13,2″ N, 24° 44′ 43,1″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 64 m
Kaart
Südalinna kõrghooned ja raekoda. Diego Delso foto
Tallinna raekoda 1971. aastal. Jaan Künnapi foto

Tallinna raekoda on hoone Tallinnas, Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See rajati 13. sajandil ning see on vanim säilinud raekoda Põhja-Euroopas.[1]

Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit.[2] Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega.[3] Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit.

Tallinna raekoja hoone asub Raekoja platsil. Raekoja juurde suunduvad Kullassepa tänav, Dunkri tänav ja Vanaturu kael. Raekoja taga asub Raekoja tänav, mis on üks Tallinna lühemaid tänavaid.

Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna all-linna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone. Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda ka teatriruumina.[4] Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, aga raekoda on tänaseni linnavalitsuse esindushoone. Raekoda võtab külastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina.[5] Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja.[6]

Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus 1322. aastal consistorium'ina, millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu (cellarium civitatis).[7][8] Nendest laoruumidest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel.[8] 1364. aastal on seda nimetatud mängumajaks (teatrum), 1372 raekojaks (rathus).[7]

Raekoda püstitati omaaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idaosas. 1370. aastatel sai ta ümberehituse tulemusel praeguse pikkuse. 1374. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille pööningut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.[9]

2005. aastal sai Tallinna raekoda Euroopa Liidu Kultuuripärandi auhinna, Europa Nostra medali.[10][11]

  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Z7CIK on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega raekoda9 on ilma tekstita.
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ReferenceA on ilma tekstita.
  4. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ZHGLz on ilma tekstita.
  5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega raekoda on ilma tekstita.
  6. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega SJXBG on ilma tekstita.
  7. 7,0 7,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Eesti Entsüklopeedia on ilma tekstita.
  8. 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega raekoda5 on ilma tekstita.
  9. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Masso 80 on ilma tekstita.
  10. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega D1B0L on ilma tekstita.
  11. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega v8ulm on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in