Teaduskirjanik või aimekirjanik või teadusajakirjanik (ingl. science writer või science journalist) on teaduslikest arusaamadest populaarteaduslikus stiilis kirjutav ajakirjanik või teadlane, tihti teadusajakirjandusele spetsialiseerunud inimene.
Peamised žanrid, milles teaduskirjanikud kirjutavad, on populaarteaduslik ehk aimeraamat ja teaduslik essee.
Mõnikord tehakse vahet populaarteaduslikul kirjandusel, mis kirjutab üldisematest, ja teadusajakirjandusel, mis kirjutab pigem uuematest teadusprobleemidest. Vahet võib teha ka selle järgi, et aimekirjanik kirjutab üldarusaadavamal viisil, teaduskirjanik aga ühtaegu arendab teaduslikke arusaamu. Vastavalt võib siis ka vahet teha populaarteaduslike teoste kirjutajal (aimekirjanikul) ja teaduskirjanikul (või teadusajakirjanikul).
Teadusajakirjanikeks kitsamas mõttes peetakse neid, kellele ajakirjandus on põhitööks. Teaduskirjanikeks peetakse sagedamini loodusteadustest kui humanitaarteadustest kirjutajaid.
Eestis on teaduskirjanikena viljakad olnud teadlastest näiteks Henn Käämbre, Harry Õiglane, ajakirjanikest näiteks Tiit Kändler ja Arko Olesk, teaduskirjanike hulka võib arvata ka Ilmar Vene ja Lennart Meri ("Hõbevalge", "Hõbevalgem"). Eesti teaduskirjanike ühendusena on loodud Eesti Teadusajakirjanike Selts.
Maailmas on teaduskirjanikena tuntud näiteks David Attenborough, Philip Ball, Fritjof Capra, Richard Dawkins, Jared Diamond, Martin Gardner, Stephen Jay Gould, Stephen Hawking, Kevin Kelly, Stefan Klein, Desmond Morris, Matt Ridley, Carl Sagan ja teised.