See artikkel räägib Vana-Kreeka mõtlejast; Prantsuse ettevõtte kohta vaata artiklit Thales Group |
Thales | |
---|---|
Sünniaeg |
ca. 625 BC Mileetos |
Surmaaeg | 540ndad BC (0-aastaselt) |
Amet | filosoof |
Thales Mileetosest (Θαλῆς ὁ Μιλήσιος, Thalēs ho Milēsios; 624 eKr – 546 eKr) oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ehk presokraatik ja üks seitsmest targast.
Teda peetakse maailma esimeseks filosoofiks ja ka esimeseks teadlaseks. Aristotelese arvates oli Thales loodusfilosoofia rajaja[1].
Thalest huvitasid ajalugu, loodusteadus, matemaatika, tehnika, geograafia [1] ning tal oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Teda peetakse Joonia filosoofiakoolkonna rajajaks. Ta esitas teooriaid mitmete loodusnähtuste seletamiseks[1].
Thalese arvates oli ürgalge ehk algaine (ἀρχή, archē) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus.
Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi mitte mütoloogiliselt, vaid ratsionaalselt, võtmata appi jumalaid.
Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogiaga, astronoomia ja matemaatikaga. Just tutvus võõra kultuuriga võis panna teda distantseeruma mütoloogiast.
Thales oli ka tuntud astronoom. Herodotos kirjutas, et Thales ennustas ette päikesevarjutuse, mis leidis aset 28. mail 585 eKr, kuningas Alyattes II ajal.[2] Ta andis hulga seletusi astronoomilistele nähtustele, mida varem oli seletatud jumaluste abil[1]. Seda loetakse Kreeka astronoomia alguseks[1].
Thales oli antiikajal suure au sees. Diogenes Laertios tsiteerib väidetavat Anaximenese kirja Pythagorasele, milles soovitatakse alustada iga juttu viitega Thalesele[3].[1]