Theodor Altermann

Theodor Altermann (24. november 1885 Kohila vald Visja küla – 1. aprill 1915 Tallinn) oli eesti näitleja ja lavastaja.

Tema isa, Jüri Altermann, kes ise oli pärit Simuna kihelkonnast, rentis Tammiku mõisale kuuluvat Visja kõrtsi. Theodor Altermanni ema oli Miina Nurme.

Theodor Altermann elas Visjal kuni ema surmani. Edasised noorusaastad veetis ta isa õe peres Ravila Nõmmemõisas. Õppis ja sai nagu Paul Pinnagi oma esimese teatrikogemuse Tallinna linnakoolis.

Theodor Altermann alustas lavategevust 1902. aastal Estonia näitetrupis.

Aastal 1905 viibis õpireisil Berliinis.

Aastal 1906 rajas koos Paul Pinnaga kutselise Estonia teatri ja oli selle andekamaid lavajõude. Aastatel 1912–1913 esines Esseni Rahvateatris Saksamaal, hiljem töötas Estonias. 1913. aastal valminud uue Estonia teatrimaja avaetendusel sündis Theodor Altermanni kehastuses eesti teatri esimene Hamlet ^[1]

Aastal 1914 abiellus Altermann näitleja Milly Jürgensoniga.

Altermanni kui näitlejat iseloomustas temperamentsus, tugev elamusjõud, psühholoogiline veenvus ja loominguline intensiivsus. Näiteks teatrihooajal 1907–1908 lavastas ta 11 näidendit ja täitis 33 osa. Sellise pingega jätkus andeka näitleja-lavastaja töö kuni varase surmani 1915. aastani.

Kaasaegsete mälestustes ja kriitikas on Theodor Altermanni hinnatud kui mitmekülgset, temperamentset ja meisterlikku näitlejat. "Tema surm on eesti teatri suurim kaotus," on öelnud Voldemar Panso.

Theodor Altermann on maetud Siselinna kalmistule. Hauamonumendi autor on skulptor Juhan Raudsepp.

Theodor Altermanni 100. sünniaastapäeval avati tema sünnikohas mälestuskivi, mis asub tänaseks hävinud Visja kõrtsihoone lähedal noorte tammede all. Teatrimehe bareljeefi mälestuskivil on teinud skulptor Ülo Õun.

Altermanni järgi on nime saanud 2006. aastast alates Eesti Teatriliidu aastaauhindade laureaatidele antav klaaskuul "Theodori silm", mille idee autor oli Ene-Liis Semper ja teostaja klaasikunstnik Ivo Lill.^[1]