Theodosius I

Theodosius I
Lapsed	Honorius, Arcadius
[muuda Wikidatas]

Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395. Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber".

Flavius Theodosius oli pärit Vana-Rooma keiser (364–375) Valentinianus I väepealiku rikkast perekonnast Põhja-Hispaaniast Caucast ja ta sai ka ise väejuhiks. Tema sünnilinn Cauca oli tähtsusetu linnake Pürenee poolsaare loodeosas asuvas provintsis Galaecias. Tema isal, kelle nimi oli samuti Flavius Theodosius, oli seal valdusi. Isa vanemad Honorius ja Thermantia olid tõenäoliselt juba Nikaia I kirikukogu õpetust järgivad kristlased. Samuti oli tal vend Honorius, kelle tütre Serena ta hiljem adopteeris. Hiljem sai Serena väga mõjukaks, abielludes mõjuka Lääne-Rooma sõjaväelase Stilichoga.

Theodosius veetis lapsepõlve Hispaanias. Tema õpingutest on teada ainult niipalju, et ta tundis huvi ajaloo vastu ning oli ka muidu huvitatud õppija.

Alates 368. aastast viibis ta isa kaaskonnas. Sõjaväelasena võttis ta koos isaga osa sõjakäikudest Britanniasse 368/369, sõjakäigust alemannide vastu 370 ja sarmaatide vastu 372/373.

Aastal 373 kutsuti isa Africasse, et ta alistaks usurpaator Firmuse. 374 lõi Theodosius Pannoonias sarmaate, kes olid Doonaust üle tulnud. Sellega näitas ta end võimeka väejuhina ja võitis roomlaste lugupidamise, sest seni ei olnud ühelgi väejuhil õnnestunud sarmaate tagasi tõrjuda.

376 tegi Theodosius äkitselt oma sõjaväelisele karjäärile lõpu ning tõmbus tagasi oma valdustesse Hispaanias. Selle põhjused on keerulised; igal juhul oli asi seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376. aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele.

Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Theodosiuse, Sirmiumis kaas-augustuseks Rooma tetrarhia süsteemis.

Theodosius I võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382. aastal nendega rahu ning asundas nad sõjaväekohustusliku föderaatidena Doonau alamjooksust lõuna pool asuvale alale.

Gratianuse suma järel 383, kuulutas ta oma poja Arcadiuse kaasvalitsejaks impeeriumi idaosas. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei teatanud üksnes Rooma, vaid ka Konstantinoopoli senatile. Residentsiks valis ta Tessaloonika.

383. aastal surus ta maha Maximuse võimuanastuse Gallias ja võimaldas Valentinianus II-l naasta riigi lääneossa. Valentinus II surma järel 392. aastal, kuulutas Theodosius I oma poja Honoriuse kaasvalitsejaks keisririigi lääneossa. Frigiduse lahingu tulemusel 394. aastal Ida-Rooma keisri Theodosius I ja Lääne-Rooma valitseja Eugeniuse vägede vahel, taasühendas Theodosius I keisririigi ida- ja lääneosa ühise võimu alla.

Pärast Theodosius I surma 395. aastal hakkasid Rooma riiki valitsema tema pojad: riigi idaosas Arcadius ja lääneosas Honorius, ühist Rooma riiki valitses kaks valitsejat oma õukonnaga.