Tiigikonn | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
Selts |
Päriskonnalised Anura |
Sugukond |
Konlased Ranidae |
Perekond |
Konn Rana |
Liik |
Tiigikonn |
Binaarne nimetus | |
Rana lessonae (Camerano, 1882) | |
| |
Sünonüümid | |
Pelophylax lessonae |
Tiigikonn (Rana lessonae) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Tiigikonn on Lõuna-Eestis tavaline liik, Põhja-Eestis on ta haruldane ja saartel puudub.[1]
Mägedes elab ta Karpaatides kuni 600, Lääne-Euroopas kuni 1550 m kõrgusel.
Veel 20. sajandi keskel ei peetud tiigikonna iseseisvaks liigiks, vaid veekonna vormiks. Veekonn on pisut suurem kui tiigikonn. Poola herpetoloog Leszek Berger tegi kindlaks, et tiigikonn on siiski selgelt piiritletav eraldi liik, seevastu veekonn ise osutus hübriidseks liigiks, sest omavahel paljunedes ei anna veekonnad üldjuhul elujõulisi järglasi, üksnes erandjuhul osutuvad need järglased emasteks järvekonnadeks. Omakorda tiigikonna ja järvekonna ristamisel saadud järglased osutuvad veekonnadeks. Mõne ristamiskombinatsiooni korral saadakse emaseid rohkem kui isaseid. Karüoloogilised, seroloogilised ja biomeetrilised uurimised muudavad selle pildi veel segasemaks.[1]
Tõestatuks loetakse hüpoteesi, et Euroopa rohelised konnad jaotuvad kahte mõlemasoolisse liiki (tiigikonn ja järvekonn) ning kahte hübriidsesse günogeneesi abil paljunevasse liiki (veekonn ja Rana species). Neist järvekonn eristub teistest selgesti ja tema kohta kogutud andmed on usaldusväärsed, aga teiste liikide vaheline seos vajab veel uurimist.[1]