Tipupung ehk tipp-pung ehk ladvapung on võsu tipmine pung. Tipupungast jätkub puhkeperioodi lõppedes taime varre kasv. Kasvu lõpetanud võrse tippu moodustub uus tipupung. Taime võsu tipmises ehk apikaalses osas asub tüvirakkude populatsioon, mida kutsutakse võsutipu meristeemiks. Need rakud produtseerivad hormooni nimega indool-3-äädikhape, mida transporditakse võsu tipust teistesse taime organitesse. Transporditav indool-3-äädikhape pärsib iga lehe kaenlas oleva külgpunga arenemise, mistõttu taimel kasvab eelkõige peavars.
Pungade moodustumine on taimedel liigispetsiifiline: see võib alata nii kevadel kui ka varasügisel. Ebasoodne kliima (põud, kestvad sajud) võivad tingida tipupunga puhkemise suve teisel poolel. Seda nimetatakse hiliskasvuks. Hilisvõrsed ei jõua aga enam puituda ja saavad kahjustada juba esimeste öökülmadega.