Toomgild (kuni reformatsioonini Maarja gild, Püha Maarja gild) oli gild, mis tegutses 1407–1920 Toompeal.[1]
Gildi asutasid Diderick Todwyn ja Diderick Toyß. Hiljem kinnitas gildi skraa Tallinna piiskop Everhard Calle, kes oli ka ise gildi liige.
Gildi olulisim pidupäev oli Maarja taevaminemise päev (15. august). Püha Ihu päeval ja reedel enne Ristija Johannese sünnipäeva korraldas gild protsessiooni ja õllejoomise.
Esialgu oli gild Toompea mitteseisuslik katoliiklik vennaskond, kuhu lisaks käsitöölistele kuulus aadlikke ja vaimulikke. 16. sajandi teisel poolel muutus Toomgild Toompea käsitööliste seisuslikuks kutseorganisatsiooniks. Kuni 1878. aastani täitis Toomgild ühtlasi Toompea omavalitsuse ülesandeid. Alates 1877. aastast oli Toomgild pelgalt seltskondlik ühendus.[1]
1508. aastal annetas ordumeister Wolter von Plettenberg gildile krundi (tänapäeval Toom-Kooli tänav 9) oma maja ehitamiseks. 1619. aastal said Toomgildi liikmed Gustav II Adolfilt loa Tallinna tsunftidesse kuulumata teha käsitööd, mille järel asutati Toompeal oma tsunftid. Toompea tsunftid olid esmamainimise järjekorras: linakangrud (1651), rätsepad (1665), kingsepad (1665), tislerid (1665), müürsepad (1692), lihunikud (1708), lukksepad (1718), puusepad (1766), pottsepad (1798), maalrid (1802) ja konterfaierid (portreemaalijad) (1902). Suurim oli rätsepate tsunft 13 meistriga.
Gildid kaotati Eestis 1920. aastal. Toomgildi ja Tallinna Kanuti gildi järglasena tegutses Tallinna endiste St. Kanuti ja Toomgildi käsitöömeistrite ühing.
- ↑ 1,0 1,1 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 600.