Tromb

See artikkel räägib tuulepöörisest; hüübinud vere klombi kohta veresoone siseseinal vaata artiklit Tromb (meditsiin)

Tromb ehk tornaado on mõne meetrise kuni mitme kilomeetrise läbimõõduga väga intensiivne õhupööris, mis kujuneb välja rünksajupilve ja maapinna vahel. Selle keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Kui õhupööris ei ulatu maapinnani, vaid lõppeb kõrgemal, on korrektne nimetada seda lehterpilveks.

Trombe esineb kõige sagedamini USAs, kuid ka Eestis on sooja ja niiske ilma korral keeriseid nähtud. Üks seni aegade hullemaid trombe Eestis oli 2000. aastal Rakveres, kus inimene sai palgiga rinda ning hukkus.^[1] Viimane tõsisem, laialdasi kahjustusi toonud tromb leidis aset aga 2022. aasta juulikuus Tartumaal.

Teadlased kasutavad tavaliselt terminit "tornaado". Vastupidi laialt levinud arvamusele ei ole tromb tornaadost väiksem: eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USAs kasutatakse sõna "tornado", Euroopas aga tavaliselt sõna "tromb" (tuleneb itaalia keele sõnast tromba; paralleeliks saksa keeles die Trombe). Kuna Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinumad nimetused on näiteks keeristorm, tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris).

Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia.

Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse.^[viide?]