Tunnipalvus

Tunnipalvus, ka officium (ladina keeles officium divinum 'jumalik teenistus') on iga päev peetav lihtne rituaalideta jumalateenistus^[1] erinevalt keerulisest missaliturgiast.

Officium'i peetakse roomakatoliku ja anglikaani kirikus, samuti peetakse tunnipalvusi kanoonilistel tundidel õigeusu kirikus (eesti keeles "tundideteenistus" või lihtsalt "tunnid", vene keeles "часы")^[2].

Officium'i korralduse seadis sisse Benedictus Nursiast 529. aastal ja määras kindlaks põhilised tekstid selle teenistuste jaoks. See tähendab, et ajalooliselt on tegemist kloostriteenistusega, palvusi peetakse kaheksa korda päevas kindlatel tundidel, nn kanoonilistel tundidel^[3], seetõttu nimetatakse officium'i palvusi tunnipalveteks (ladina keeles liturgia horarum). Eeskuju on tulnud vanast juudi traditsioonist, mis nägi ette kiita Jumalat seitse korda päevas ("Seitse korda päevas ma kiidan Sind Su õiguse seaduste eest." Psalm 119, 164^[4]), samuti järgitakse sellega apostel Pauluse manitsust: "... palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!" (1. kiri tessalooniklastele, 5:17-18^[5]). Officium'ide nimetused on pärit Rooma ajast, mil päev algas kell 6 hommikul esimese tunniga (prima hora) ja lõppes kell 6 kaheteistkümnenda tunniga (duodecima hora), mis oli samas esimene õhtutund (prima vesperi hora)^[6]. Alates 11. sajandist on need kohustuslikud orduliikmetele ja kõrgema pühitsusastmega vaimulikele.

Keskajal koostatud tunnipalvete kogumikud ilmikutele, nn tundideraamatud, samuti kloostrites kasutamiseks mõeldud officium'i tekstide ja laulude kogumikud on oluline allikmaterjal muusikaajaloolastele ja raamatukunsti ajaloo uurijatele.