Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi krais ja Kirovi oblastis ning Baškortostani ja Tatarstani Vabariigis.
Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.
Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel.
Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.[1] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 386 465 udmurti.[2]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti, neist Tallinnas 60.[3] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 180 udmurti (65 meest ja 115 naist). Neist 62 emakeel oli udmurdi keel, 3 eesti keel ja 109 vene keel. 51 udmurti olid Eesti kodanikud.[4]
Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)