See artikkel räägib maakonnast, miinilaeva kohta vaata artiklit Ugandi M315, perekonnanime kohta vaata artiklit Ugandi (perekonnanimi). |
Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi,[1] Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien,[2] Hugenhusen, Uggenhusen)[3] oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.
Ugandit on mainitud 13. sajandi alguse kirjalikes allikates, ennekõike Henriku Liivimaa kroonikas, mis kirjeldab maakonna vallutamist Liivimaa ristisõja ajal. 1208. aastal alanud sõjakäigud Ugandisse viisid ugalaste alistumiseni Riia piiskopile ja Mõõgavendade ordule 1215. aastal. Pärast seda jätkusid välisvõimude omavahelised võitlused Ugandi pärast – ajutiselt kuulus maakond nii ordule kui ka Novgorodi vürstile, formaalselt mõnda aega ka Taanile. 1224. aastal moodustati Ugandi territooriumi baasil Tartu piiskopkond.