Uhaku lade on keskordoviitsiumi ladestiku regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).[1] Seda hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1937. Lademe stratotüübiks on Uhaku sängi paljandid. Lade on saanud nime Uhaku jõe järgi.[2]
Uhaku lademe all lamab keskordoviitsiumi ladestiku Lasnamäe lade ja sellel lasub keskordoviitsiumi ladestiku Kukruse lade. Lademe vanus on 460,9...462,6 miljonit aastat. Koos Kukruse, Lasnamäe ja Aseri lademega kuuluvad nad Viru ladestiku Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele Darriwili lade.
Litostratigraafiliselt vastavad sellele Kõrgekalda kihistu, milles on eristatud Koljala, Erra ja Pärtlioru kihistikud, Lõuna-Eestis ka Taurupe kihistu ja väljaspool Eestit Krastai kihistu ning Drūkšiai kihistu. Rootsi Siljani meteoriidikraatris esindab seda Furudali kihistu lubjakivi.[3] Lademe paksus Eestis on 5–18 m.[1]
Lademe avamusala ulatub Osmussaarelt Narva veehoidlani, läbides Kohtla-Järve ja Kukruse. Põlevkivi kaevandamise tõttu on lademe avandumisala laienenud.[1] Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes Valmiera-Mõniste-Lokno kerkealal.[4]
Lade paljandub Osmussaarel, Uhaku karstialal ja Paldiskis.[1] Lade paljandub lisaks Põhja-Eesti panga lääneosale ka Tornimäe pangal.[5] Lisaks on lademe paljandid veel Harku, Kadaka, Lasnamäe ja mitmes teises paemurrus.
Lademe kivimkoosseisus on palju lubjakivi.[6] Lubjakivis on mergli vahekihte, Kirde-Eestis sisaldab lade ka õhukesi (kuni 2 cm) kukersiidi kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.[7]
Uhaku ja Kukruse lademete vaheline piir on globaalses stratigraafias piiriks Darriwili ja Sandby lademete vahel.[8]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaEEon ilma tekstita. - ↑ http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Uhaku+lade
- ↑ Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström
- ↑ Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.
- ↑ Kalle Suuroja Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol, Tallinn 2006, lk. 209
- ↑ http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)
- ↑ Uhaku Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3
- ↑ "Ordoviitsiumi stratigraafia Rahvusvahelise stratigraafiakomisjoni Ordoviitsiumi alamkomisjoni lehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2020. Vaadatud 15. detsembril 2018.