1986. aastal Voyager 2 abil tehtud foto Uraanist | |
Orbiidi omadused | |
---|---|
Afeel |
3 004 419 704 km 20,083 305 26 aü[1] |
Periheel |
2 748 938 461 km 18,324 aü [1] |
Pikema pooltelje pikkus |
2 876 679 082 km 19,229 411 95 aü [1] |
Orbiidi ekstsentrilisus | 0,044 405 586[1] |
Tiirlemisperiood |
30 799,095 ööpäeva 84,323 326 aastat[1] 42,718 Uraani ööpäeva[2] |
Sünoodiline periood | 369,66 päeva[3] |
Orbitaalkiirus | 6,81 km/s[3] |
Füüsikalised omadused | |
Ekvatoriaalne raadius | 25 559 ± 4 km[4] |
Polaarraadius | 24 973 ± 20 km[4] |
Pindala | 8,1156×109 km2[5] |
Ruumala | 6,833×1013 km3[3] |
Mass | 8,6810×1025 kilogrammi[6] |
Tihedus | 1,27 g/cm3[3] |
Raskuskiirendus ekvaatoril | 8,69 m/s2[3] |
Paokiirus | 21,3 km/s[3] |
Pöörlemisperiood | 17 h 14 min 24 s[4] |
Pöörlemiskiirus ekvaatoril | 2,59 km/s |
Telje nurk | 97,77°[4] |
Pinnatemperatuur | 76 K (−197 °C) |
Kaaslasi | 28 |
Albeedo | 0,300[3] |
Atmosfääri koostis |
83 ± 3% Vesinik 15 ± 3% Heelium ~2,3% Metaan[7][8][9] |
Ajalugu | |
Avastaja | William Herschel |
Avastamise aeg | 13. märts 1781 |
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. See kuulub hiidplaneetide hulka ning on raadiuse poolest Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja massi poolest neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi väikese heleduse ja aeglase tiirlemise tõttu.[10]
Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka mütoloogia vanima taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet.
Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuni omaga ning erineb selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam. See võib langeda kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke.[7]
Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst.[11] Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslasi.
Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal Voyager 2 tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfäärides eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest.[12] Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud ka aastaaja vaheldumist ja kliimamuutuste kasvu, kuna Uraan lähenes oma pööripäevale. Tuule kiirused planeedil võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h).[13]
<ref>
-silt. Viide nimega horizons
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega planet_years
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega fact
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Seidelmann2007
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega eightplanetsfacts
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Jacobson1992
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Lunine1993
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Lindal1987
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Conrath1987
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega mira
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Podolak1995
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Smith1986
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Sromovsky2005
on ilma tekstita.