Uraani kaaslased

Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon

Uraani kaaslased on planeet Uraan looduslikud kaaslased.

Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast,[1] mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda.[2] Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega.[1][3]

Uraani kaaslased jaotatakse kolme rühma: 13 sisemist kuud, 5 põhikuud ja 9 mittekorrapärast kuud. Sisemised kuud on väiksed ja tumedad, ning Uraani rõngastega sarnaste omadustega ja päritoluga. Viis suuremat kuud on piisavalt suured, et saavutada hüdrostaatilist tasakaalu. Suurematest kaaslastest nelja pinnal on märgid sisemisest aktiivsusest, nagu kanjonid ja vulkaanid.[3] Kaaslastest suurim on Titania, mille läbimõõt on 1578 km, jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslastest suuruselt kaheksandale kohale. Uraani mittekorrapärastel kuudel on elliptilised ja tugevasti kaldu orbiidid, mis asuvad planeedist küllaltki kaugel.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Sheppard2005 on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Gazetteer on ilma tekstita.
  3. 3,0 3,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Smith1986 on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in