Back ثقة (علم الاجتماع) Arabic Enfotu AST Давер Byelorussian Доверие Bulgarian Confiança Catalan Důvěra Czech Шанăç CV Tillid Danish Vertrauen German Εμπιστοσύνη Greek
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Usaldus on olukord, kus üks inimene on valmis lootma teise isiku tulevikule suunatud tegudele. Lisaks lootmisele loobub inimene kas vabatahtlikult või mitte kontrollist selle tegevuse üle, mida teine teeb. Ta on ebakindel tegevuse tulemuse suhtes, ta saab ainut loota parimat. Ebakindlus tuleneb riskist milleski ebaõnnestuda ja saada kahju, juhul kui usaldusisik ei käitu nii nagu soovitud. Vladimir Lenin väljendas seda ideed lausega: "Usalda, aga kontrolli".[1]
Kontseptuaalselt saab usaldus olla nii kahe inimese kui ka sotsiaalsete rühmade siseselt (ajalugu, perekonnad, sõbrad, ühendused, organisatsioonid, ettevõtted, rahvad jne). See on populaarne sotsiaalteaduslik lähenemisviis, et näidata grupisisest ja väljapoole toimiva suhtluse dünaamikat.[2]
Sotsiaalteadustes uuritakse usalduse erinevaid nüansse. Sotsioloogias ja psühholoogias mõõdetakse selle tasemega, kus üks pool usaldab teist, kui ühe poole usku teise poole aususse, õiglusse või heasoovlikkusse. Sõna "kindlustunne" sobib paremini kirjeldamaks teise poole pädevust. Usalduse kaotus andestatakse kergemini, kui seda saab tõlgendada probleeme pädevusega, kui pahatahtlikkust ja valetamist. Ettevõtluses mõistetakse usalduse all tehingute usaldusväärsust. Kõigil juhtudel usaldus on heuristiline otsuse tegemise reegel, mis võimaldab inimesel hakkama saada ratsionaalsete põhjendustega keerulistes olukordades.
