Uus-Hispaania asekuningriik (hispaania Nueva España) sai alguse Mehhiko vallutamisega Hernán Cortési poolt aastatel 1519–1521. Vallutatud territooriumist loodi asekuningriik 1535 ning sellega rajas Hispaania oma esimese asunduse väljaspool Kuubat ja Hispañola saart.
Uus-Hispaania alla kuulus kogu Hispaania Ameerika Panamast põhja pool. Kuid see lagunes, kui Mehhiko sai iseseisvaks. Mehhiko iseseisvumine sai alguse Miguel Hidalgo y Costilla algatatud revolutsiooniga aastal 1810.
Asekuningriiki juhtis asekuningas. Asekuninga puudumisel (ainult asekuningas määrati ametisse Hispaania kuninga poolt, ja see võis vahel aega võtta) tegi seda Audiencia. Audiencia (või Audencia) oli valitsuskohus, mis koosnes kohtunikest, süüdistajast ja teistest ametnikest, kes töötasid asekuninga, kindralkapteni või presidendi juhtimisel.