Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.[1]
Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal.
2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast ja 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 64.[2] 2011. aasta seisuga oskas vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem.[3] 2011. aasta seisuga elas Eestis 4 vadjalast.[4]
Vadjalaste ajalooline asuala oli praegusest oluliselt laiem. Siiski polnud see ühtne, külad olid hajutatud ja nende vahel elas teisigi rahvusi (ingerlasi, isureid ja venelasi). Asustust võis jagada kolme rühma: Kesk-Ingeri kõrgustiku rühma keskuse moodustas Kattila küla (venepäraselt Kotlõ), teine rühm asus Syväjärvest (vene Glubokoje järv), Jarvikoisjärvest, Haapalajärvest ja Babinajärvest koosnevast järvestikust ida pool ning kolmanda moodustasid kolm küla Lauga jõe suudmest idas. Kukkuzi (Kukkusi) ja Ičäpäivä (vene Itsipino) külad jäid nendelt aladelt väljapoole. Vadjalased kasutasid kõrgustiku rühma kohta nime Ylägö, järvestiku rühma kohta Orko ja Lauga jõe suudme rühma kohta Vaipooli.[5] Vadjalastest ida pool oli isurite asuala.
<ref>
-silt. Viide nimega 9oyDs
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega aezy5
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega Piirsalu
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega RL0428
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega usdAy
on ilma tekstita.