Vaht

Vaht on keemias pihussüsteem, kus suhteliselt väiksesse hulka tahkesse ainesse või vedelikku on pihustunud palju gaasi.

Erinevaid vahtusid kasutatakse igapäevaelus märkamatult palju: vedelate vahtude kujul on näiteks šampoon, habemeajamisvaht ja piimavaht kohvil; tahked vahud on aga nii plastvahtudest polsterdused autodes ja mööblis kui ka näiteks leib ja besee. Erinevate kasutusvaldkondadega vahtudel peavad olema ka erinevad omadused, näiteks habemeajamisvahu puhul on oluline, et see oleks aeglaselt kaduv ja pika säilivusajaga, samas tulekustutusvahud peavad olema vastupidavad kütusega kokku puutudes ja kõrgete temperatuuride juures.[1] Vaht võib olla ka ebasoovitav, näiteks pesu pesemisel, keemias destilleerimisel ja mitmetes tööstuslikes protsessides.

Vahu omadused sõltuvad peamiselt mulle eraldava õhukese vedelikust või tahkisest kile (lamelli) keemilisest koostisest ja omadustest. Vahu omadusi mõjutavad ka mitmed teised tegurid, näiteks mullide suuruse jaotus, vedeliku pindpinevus, gaasi difusioon mullide sisse ja sealt välja, samuti väline rõhk ja temperatuur.[2]

Seebivaht
Piimavaht cappuccino'l
  1. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega jFiad on ilma tekstita.
  2. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega colloidal on ilma tekstita.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy