Vana-Makedoonia

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Makedoonia Μακεδονία Makedonía 800 eKr – 146 pKr
Pealinn	Aigai (- 400 eKr) Pella

Vana-Makedoonia (vanakreeka keeles Μακεδονία) oli antiikaja Kreeka ajalooline maa Egeuse merest põhjas.

Ajalooline Kreeka piirkond Makedoonia asetses Tessaaliast ja Chalkidike poolsaarest põhjas. Läänes piirnes see Illüüriaga, idas Traakiaga. Looduslikult jagunes Makedoonia kaheks ebavõrdse suurusega osaks: Ülem-Makedooniaks, mägismaaks, kus elas makedoonlaste põhimass, ja Alam-Makedooniaks, mis oli väike tasandik Egeuse mere rannikul Haliakmoni jõe ja Axiose jõe alamjooksu piirkonnas. Makedoonlaste etniline kuuluvus ei ole praeguse ajani täiesti selge, nähtavasti olid nad suguluses illüürlaste, traaklaste ja kreeklastega. Säilinud allikate järgi ei pidanud kreeklased makedoonlasi küll helleniteks, aga mitte ka muukeelseteks barbariteks. Makedoonlaste ühiskondlik areng jäi palju maha Vana-Kreeka eesrindlikest maakondadest. Nende elulaadil oli palju ühist Tessaalia, Aitoolia ja teiste Vana-Kreeka põllumajanduspiirkondade vähe arenenud hõimude omaga.^[viide?]