Varna lahing

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Varna lahing
Osa Varna ristisõda ja Osmanite sõjad Euroopas
Ristisõdijad jäid all lõksu. Nende lüüasaamine võimaldas Konstantinoopoli langemise. Osmanite sultani ja janitšaride taga oli keskaegse Bulgaaria häll.
Toimumisaeg	10. november 1444
Toimumiskoht	Varna lähedal tänapäeva Bulgaarias
Tulemus	Osmanite võit
Osalised
Osmanite sultanaat * Poola Kuningriik Ungari kuningriik Horvaatia kuningriik Leedu suurvürstiriik Tšehhi kroon Valahhia vürstiriik Bulgaaria mässulised Bosnia kuningriik Paavstiriik Saksa Ordu rüütlid
Väejuhid või liidrid
Murad II * Władysław III † János Hunyadi Mircea II Fružin Giuliano Cesarini †
Jõudude suurus
37 000–60 000 30 000–40 000 Anatoolia sõdurit 7000 Rumeelia sõdurit 16 000–20 000
Kaotused
minimaalsed või rasked rasked

Varna lahing toimus 10. novembril 1444 Ida-Bulgaarias Varna lähistel. Osmanite armee Murad II juhtimisel (kes tol ajal tegelikult sultanaati ei valitsenud) alistas Ungari-Poola ja Valahhia väed, mida juhtisid Poola Władysław III (ka Ungari kuningas), János Hunyadi (tegutses kristlaste ühendvägede komandörina) ja Valahhia Mircea II. See oli Varna ristisõja viimane lahing.