Vastastikune induktsioon

Vastastikune induktsioon on elektromagnetiline induktsioon kahe (või enama) lähestikku paikneva juhtiva kontuuri vahel (kontuur on mõeldav voolutee, näiteks suletud juhtmekeerd või mähis). Voolu muutumine ühes kontuuris kutsub siis esile ehk indutseerib elektromotoorjõu teises kontuuris. Sel juhul öeldakse, et vooluahelad on omavahel induktiivselt sidestatud.

Elektromotoorjõud võib teises kontuuris tekkida ka esimest kontuuri läbiva püsiva voolu korral, kui muutub ühe kontuuri asend teise suhtes. Elektromotoorjõu indutseerumise tingimuseks on igal juhul teist kontuuri läbiva (sellega ahelduva) magnetvoo ajaline muutumine.

Teist kontuuri läbib osa magnetvoost, mida põhjustab esimese kontuuri voolu i₁ muutumine. Teise kontuuriga ahelduva magnetvoo Φ₂ ajalist muutust väljendab seos

${\displaystyle {\frac {\mathrm {d} \Phi _{2}}{\mathrm {d} t}}=M_{21}\cdot {\frac {\mathrm {d} i_{1}}{\mathrm {d} t}}.}$

Vastastikuse induktsiooni tegurit M₂₁ nimetatakse vastastikuseks induktiivsuseks (mõõtühik henri, nagu induktiivsusel).

Vooahelduse sümmeetria tõttu on niisama suur ka vastastikune induktsioon teisest vooluringist esimesse:

${\displaystyle M_{21}=M_{12}.}$

Vastastikuse induktsiooni nähtus leiab laialdast rakendamist trafodes.