Vendid

See artikkel räägib lääneslaavi rahvast; Läti alal elanud rahva kohta vaata artiklit Võndlased

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai)^[1] olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvaid lääneslaavi keeli kõnelenud hõimud, kes elasid antiikajal ja keskajal Wisła jõe ääres ja sellest lääne pool, Läänemere lõunaranniku lähedal asuvatel aladel. Vendide läänepoolsed naabrid olid (indoeuroopa) germaani keeli kõnelevad hõimud^[1].

Nimetus vendid arvatakse pärinevat Põhja-Itaalias ja Loode-Gallias elanud venetitest, kelle järgi on eeldatavasti nime sannud ka Veneetsia linn. Need hõimud kõnelesid arvatavasti samuti indoeuroopa keeli.^[1]

1. sajandil hakati vendideks kutsuma Germaaniast idas asunud slaavi hõime^[1]. Neile endile oli see sõna tundmatu^[1]. Hiljem ei nimetatud vendideks enam kõiki slaavlasi, vaid ainult mõnesid lääneslaavi hõime (odobriidid^[2], polaabid, ljuutitšid jt).

Läänepoolsetest vendi hõimudest elasid Elbe ääres polaabid, Ida-Holsteinis vagrid ja Mecklenburgis^[3] obodriidid. Ida pool kuni Odra jõeni elasid ljuutitšid. Üks hõimudest asus ka Rügeni saarel, kus neil oli kultuspaik Jaromarsburgis Arkona neemel. Peene jõest idas elasid pomoraanid, kes asustasid Recknitzi jõe ja Visla alamjooksu vahelist ala^[4]. Pomoraanid jagunesid hiljem omakorda kašuubideks ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud slovintsideks. Ka polaabidest pärinevad mitmed hilisemad rahvad, sealhulgas tänini püsinud sorbid.

12. sajandil võtsid varasemad polüteistlikud vendid peamiselt sakslastest ja taanlastest valitsejate survel vastu ristiusu.

 Pikemalt artiklis Vendi ristisõda

Hiljemalt 15.–16. sajandiks surid vendid oma põhiasualal Läänemere rannikul välja. Selle põhjuseks oli saksa aadli ja talupoegade ning hollandi käsitööliste sisseränne, samuti kohalike aadlisuguvõsade saksastumine. Tänapäevani on püsinud vaid sorbide rahvakild Lausitzis. Ajaloolisel vendide alal asub ka Gdański linn (varasem nimi saksa keeles Danzig).

On arvatud, et venelaste nimetus mõnes läänemeresoome keeles, näiteks eesti ja soome keeles, pärineb samuti vendidest. Samuti on säilinud mõned teated selle kohta, et üht praegu Lätis asuva Võnnu (Cēsis) linna piirkonnas keskajal elanud rahvast kutsuti samuti vendideks ehk võndlasteks.