Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei (vene keeles Российская радикально-демократическая партия) oli 1917. aastal Venemaal tegutsenud erakond.
Erakond asutati pärast veebruarirevolutsiooni, asus poliitilisel maastikul kadettidest vasakul ja esseeridest paremal ning oli esindatud Ajutise Valitsuse ja eelparlamendi koosseisus.
VRDP juhtide hulka kuulusid Aleksandr Barõšnikov, Mihhail Bernatski, Ivan Dmitrjukov, Ivan Jefremov ja Nikolai Nekrassov.
Erakond andis välja ajalehti Отечество ('Isamaa', Peterburis) ja Свободное слово (Moskvas).
VRDP propageeris seda, et Venemaast saaks föderatiivne demokraatlik vabariik, mille riigipeaks on vabadel valimistel kuni neljaks aastaks valitav president. See pooldas riigi ja kiriku lahutamist, omavalitsuste autonoomiat, 8-tunnilise tööpäeva kehtestamist ja teisi progressiivseid reforme.
Sarnasel programmilisel alusel tegutsenud erakonnad asutati samal aastal ka Eestis ja Lätis.
VRDP toetas koalitsiooni sotsialistidega, rõhutades vajadust hoida ära kodusõja puhkemine. 1917. aasta juulis tekkinud poliitilise kriisi ajal ütles VRDP Keskkomitee esimees Ivan Jefremov, et "kodanlikud erakonnad ei oma õigust sellisel raskel ajal käed puhtaks pühkida ja eemalduda valitsemisest, kui raske see ka ei oleks."
Oktoobrirevolutsiooniga toimunud bolševike võimuletulek tegi erakonna tegevusele Venemaal lõpu, kuid mitmed selle liikmed jätkasid aktiivset poliitilist tegevust eksiilis.